True love one-shot (Võistlusele!)

Külaline

Eri pühh, siis Stellale.
Sorri, et Miley kohta halvasti kirjutaud on. Tõesti ei tahtnud, aga Miley pole just minu lemmik. Kõigil on erinev arvamus temast, nii et ärge siis mind nüüd vihake

Kommenteerige!! :)

Nüüd siis jutt:

´Aghh´kui Joe praegu minu asemel oleks, mõtleks ta kindlasti, et milleks nugrutseda.
Mine ja lõbutse, aghh, aga ma ju ei ole Joseph ja Miley miks?
Ma ju usaldasin sind, see oli meie teine võimalus, ning sa rikkusid selle. Paljudel oli õigus selles, et sa vahetad poisse nagu sokke, tundub,et sul pole neist sooja ega külma. Nüüd on kõik läbi, seda ma luban, hüvasti Miley.
Sulgesin silmad ja kuulasin mere kohinat, ning nautisin ilusat päikeseloojanguga rannaõhtut.
"Vaatad päikest, nii rahulik, ilma murede ja probleemideta." ütles hääl, mis kuulus tüdrukule mu kõrval. Avasin silmad, ning vaatasin tüdrukule otsa, tema silmades oli midagi, mis pani mind naeratama loomuliku naeratust.
"Nicholas, aga kutsu mind Nickiks." laususin kätt ette sirutades. "Stella." vastas ta kätt surudes.
Järgisin Stella eeskuju, ning viskasin liivale pikali nagu temagi. "Mis sind siia toob?" küsisin taevast vahtides. "Südame valu." vastas Stella kurvalt. "Ja sind?" küsis ta veidikese aja pärast. "Sa siis ei tea, kõik ajalehed ju kirjutavad minu ja Miley break up-ist." vastasin talle imestunult otsa vaadates. "Ahjaa, sorri aga pole Miley fänn." vastas ta käega endale vastu otsaesist lüües. "Ega sa siis selle pärast ennast lööma ei pea." vastasin muiates. Ta naeratas mulle, see naeratus oli südamlik. Vähemalt on keegi kes saab aru ja ei tee oma võlts naeratust.
Istusime keskööni rannas, ning rääkisime kõik südamelt, palju kergem hakkas kohe. Stellaga oli hea rääkida kuna ta tundis sama..., sama mis mina. Maailmas pole midagi hullemat kui südamevalu. Saime nii mõndagi teineteisest teada, kuigi tema minust teadis palju, mis teha kui kuulus oled.
Liikusime hotelli poole, mis ei olnud kaugel rannast, tee peal saime naerda, sest ma suutsin vastu laternaposti kõndida. Hotelli jõudes andis ta mulle oma telefoni numbri, ning ütles. "Sa võid mulle iga kell helistada." Ma kallistasin teda, ning võtsin suuna oma toa poole.
Kui oma tuppa jõudsin istus Joe diivanil ja vaatas mingit filmi, mind nähes pani ta teleka kinni ja jäi mind vaatama. " Mida?" küsisin. " Mida saa veel tarvitasid? Sa oled rõõmus." küsis ta ikka mind vahtides. "Küll sa kunagi teada saad." laususin enda voodi juurde minnes. Käisin pesemas, ning läksin magama.
Hommikul tõusin umbes 12.00, panin riide, pesin hambad, ning läksin perega hommikust sööma. Alla restoraani jõudes istusime ühe laua taha, Stella istus oma perega meie kõrval lauas. Tõusin, ning läksin tema juurde ja sosistasin talle kõrva "Saame kell 14.00 rannas kokku." Ta vaatas mulle otsa, ning noogutas naeratades. Läksin istusin oma lauataha tagasi, ning võtsin menüü kätte. Teised vaatasid meid imelikult, kuid meie sellest välja ei teinud.

***kuus kuud hiljem***

Olime Stellaga selles samas rannas, samas kohas kus me kuus kuud tagasi olime tutvunud.
Istusime ja vaatasime loojuvat päikest, ühel hetkel ma tõusin püsti. Ta vaatas mind väga imelikult, kuid siis tõusis ta püsti, ning jäi minu ette seisma. Ma võtsin ta pehmed käed oma kätesse, ning vaatasin talle silma, hingasin sügavalt sisse, ning välja.
"Ma ei hakka keerutama, ning küsisn otse, Stella kas sa tahaksid olla mu tüdruk?" küsisin ilma kerutamatta. Ta noogutas naeratades, ma liikusin oma näeoga talle lähemale, ning see juhtus, meie esimene suudlus.

*** Meie kohtumisest on möödas poolteist aasta, ning me olme ikka koos, nagu Joe ja Kevin ütlevad olen ma endale selle õige leidnud.***

THE END!!

Loodan, et meeldis

Külaline

mm, natuke lühike, ja tavaline sisu, aga noh, misteha eksole , :)
aga, jällegi, mina , kes tegelt nii hästigi ei kirjuta, ei ole vaja kullana võtta .
aga jah, keep going' :)

Külaline

minu oma kõrval oli see hüpersuper jutt !
sa tead et mulle meeldis see, ikka tead onju?

Külaline

hehe, mulle meeldis sinu jutt rohkem.

muidugi tean