I Need To Go My Own Way!#20.Osa{15.06.2011 kell 20.00 lisatud}

Olgu,Kissu tahtis uut osa : )

#7.
Song: Jennifer Lopez ft. Pitbull- On the floor

Avasin ukse ja uksetaga oli Nick Jonas isiklikult.Kergitasin vasakut kulmu ja toetasin külje vastu ust,vaadates talle küsivalt otsa.Vaikisime mõlemad,kuni mina selle katkestasin:” Tahtsid midagi?”küsisin uudishimulikult ja ristasin käed rinnal.
“Um...Eee,”kokutas ta,samal ajal sügades kukalt.Ta põsed õhhetasid õrnalt,mille peale ma õrnalt muigasin.
“Matahtsinküsidakassatuleksidminugatänavälja?”vuristas ta kiiruga,niiet ma ei saanud tuhkagi aru.
“Hinga sügavalt sisse ja välja ning ütle uuesti,”naeratasin talle julgustavalt ja astusin talle sammu lähemale,olles nüüd tema ees.
Ta tegi nii,nagu ma ütlesin ja võttis mu paremast käest kinni,jälgides seda veidi ning tõstis siis oma pilgu,vaadates mulle silma.
“Ma tahtsin küsida,kas sa tuleksid minuga täna välja?”kordas ta oma küsimust,lisades lause lõppu õrna naeratuse.
“Meeleldi,”muigasin ja nägin kuidas üks tema sõpradest,või tema bändikaaslastest tuleb siiapoole.
“Oh ma tahan sind tutvustada mu vennale,Joe see on ee...”ta vaatas mulle punastades otsa ja kergitas kulme,”Ma ei tea sinu nime.”
Itsitasin sellepeale ja sõnasin:”Loogiliselt küsitakse seda kohe,kuid ma nimelt ei ütle oma nime,piirdume Vi juurde.”
“Saladuslik tüdruk,”tegi Joe mulle silma ja müksas mind õrnalt.”Kuigi ebaaus,sina tead minu nime,”mossitas Nick ja vaatas mulle silmi kissitades otsa.
“Eip,ma ei tea sinu nime härra,kas sina tead Joe?”küsisin ja vaatasin küsivalt Joele otsa.Joe kortsutas kulme,kuna ta ei saanud asjale pihta,kuid kohe kui ta mu nägu nägi siis muigas,
”Ei tea küll.”
“HaHah,”sakrasmitses Nick ja vaatas meile otsa,ristates käed rinnal.
“Eks sa kunagi saad teada,”lohutasin teda,kallistades teda seejärel tugevalt.
“Vic..”kisas Sannu ja tormas toast välja,kuid kui ta nägi kellega ma olen siis ta kiljatas ja tormas tagasi tuppa.”Niiet sinu esimesed nimetähed on Vic?”küsis Nick muiates,mille peale ma muigasin.
“Millega sa ültse tegeled?”küsis Joe ja vaatas mulle küsivalt otsa.Nick niheles ebamugavust tundes,kas ta oli armukade? Või mulle lihtsalt tundus?
Samas võib see mu kujutlusvõime ka olla,mul on see üprisk hea.
“Muusikaga,mängin klaverit ja suht kitarri,kuid põhimõtteliselt tegelen ka tantsimisega,”kehitasin õrnalt õlgu ja toetasin selja vastu seina.
“Tantsimisega?”küsis Nick kulmi kergitades.”Jah tead strippar,”pööritasin silmi ja vangutasin pead,”Ei ma olen tänatantsja olnud,ma olen 4 aastasest peale tantsimisega tegelenud ja niiet 14 aastat kokku,”muigasin ja kuulsin siis Kelly hõiget.”Okay,peab minema,”naersin ja läksin keerutades toa poole.
“Aa Nick,mis kell?”tuli mulle meelde,mille peale ma kohe ringi keerasin,näoga tema poole.
“Noh umbes 6pm arvatavasti,”naeratas ta ja lehvitas mulle,millega ma talle vastasin ja läksin uksest sisse.
“Tead,Sandra minestas,sõna otseses mõttes,sonis midagi ja lendas siis pikali,”porises Kelly ja lohistas Sannut diivani poole.
Aitasin siis Sandra diivanile ja Monsa viskas talle vett näkku,mille peale Sannu istuli hüppas.
“Teate mida?Ma nägin Joe Jonas isiklikult...unes vist,”pomises ta ja hõõrus endal meelekohti,tehes seal ringe.
“Khm,Sanna,ma rääkisin nendega uksetaga,nagu päriselt Nicki ja Joega,”naersin sellepeale ja patsutasin õrnalt parema käega vastu ta õlga,lohutuseks,kui nii võib öelda.
“Sa...Ma...Mida?”kiljatas too jällegi ja vajus pikali,vaadates säravate silmadega lage.
“Ausalt öeldes,ma olen taevas,”sosistas ta unistavalt ja naeris omaette.
“Kas temaga on kõik korras?”küsis Kelly sosinal minult,võttes siis mu küünarnuki juurest kinni ja seisis mu seljataha.
“Jep,ta on lihtsalt...õnnelik? Jep õnnelik,”kehitasin õlgu ja itsitasin vaikselt Sannu üle,kuna ta ikka pole asjale vist pihta saanud.
“Joe Jonas?Joseph Adam Jonas? Joey?”sonis ta omette seal ja kaisutas patja.
“Kui mina Frankit näeksin,siis oleksin samasugune,”pomises Kelly käega lüües ja istus tugitooli.
“Kui mina näeksin kasvõi Jaredit või kedagi muud komput oleksin ma hullem,”irvitas Monsa ja istus diivani käetoele,jälgides telekat.”Ja mina olen siis arvatavasti kõige rahulikum,”vangutasin pead ja kõndisin oma tuppa,visates siis voodile pikali.
Muigasin ühe asja peale.Ma teadsin tegelikult vägagi hästi,kes Nick Jonas on.Nicholas Jerry Jonas.
Ma olin kunagi Jonas Brothersi fänn,kuid ma kasvasin sellest välja.Tänu Kellyle,mu muusikamaitse muutus,muidugi tänu mu õele.
Oijah!
Kuid,ma ei usu,et meist midagi välja tuleks,mõtlen sõprusepiires.Me peame minema ju oma teed.
Ma pean järgnema oma unistustele,selleks ma ju siia tulin.Üks minu unistustest oligi tulla L.A-sse.
Ma kardan,et...mul hakkavad Nicki vastu tunded tekkima.
Ei Vi,sa ei tohi temasse armuda.Ei!
Ta on samasugune kuulus laulja nagu teised,enesearmastaja,ülbe ja,ja,ja armas!
What a?!
Ei! Ta ei ole armas! Mkm!
Ei Vi,sa ei armasta teda! Ei armasta,ega hakka armastama!
Selline on arvatavasti saatus!

Arvamusi!
Kriitikat!
Kommentaare!
kui leiad vea(d)siis palun ütle ; )
-Vicka

Täiega hea endiselt!

UUT!

Ülihea !! :)
Love it !
Uut ootan ;P

Kissu-Thank you!

Sandra-- Thanks

Niisiis täna või homme uus osa??

Niisiis tahaks teada,mis te ültse arvate sellest jutust?
Kui palju te osasid tahaksite?
Ja mis te sellest jutust ootate?
Kas te tahaksite,et Nick ja Vi oleksid koos või ei taha?
Tahate,et Nick oleks kellegi teisega koos?
Või siis,ma ei tea : D Ootan teie vastuseid siin ; ) Kas te tahate õnneliku lõppu või kurba lõppu?

Davai siis vastan nendele küsimustele!

See jutt on väga hea, põnev, huvitav.
Em... ei oska öelda, no kindlalt üle 30 osa... : )
Em... ... ei oska vastata!

No vb kah aga ei pea kui sa ei taha. : )
Em... mul pole sel eriti vahet. Võib kah, aga kellega ei tea.
Kindlalt õnnelik lõpp

Kissu-Thank you!
Sa andsid mulle ideaalse mõtte ; ) Niiet ma arvan,et tänu sellele mõttele saab 30 osa ka kokku : D
Loodame (*facepalm*)

Aga muidu,lisan siis uue osa ülesse :)

#8.
Song: P!nk-So what?

Ma ei suuda uskuda,et ma teen seda praegu.Kuulsin uksekella ja avasin ukse,nähes seal naeratavat Nicki.Vaatasin talle tõsiselt otsa,mille peale temagi tõsiseks muutus.
“Kas juhtus midagi?”küsis ta murelikult ja võttis mu käest kinni,silitades pöidlaga mu käeselga.
Neelatasin ja raputasin pead,vaadates korraks maha,kuid viisin kohe pilgu talle tagasi.
“Anna andeks Nick,ma kardan,et me ei saaks sõbrad olla,”sosistasin ja tõmbasin käe ära,muidugi vastu tahtmist.
“Kuid Vi,miks?”küsis ta haavunult.Järelikult olin ta tundeid riivanud,et ma ei taha temaga sõbrustada.
“Ma olen kindel,et sa oled täpselt selline nagu kõik teised,ennast täis ja uhked,”purskasin talle kõik näkku,tundes kuidas silmad vesiseks muutusid.Mulle ei meeldi teistele haiget teha!
“Ma pole,ma pole selline nagu teised,”vaidles ta mulle vastu ja võttis jällegi mu kätest kinni.
“Siis tõesta seda,”pomisesin ja tõmbasin käed ära,vaadates talle korra veel silma ja panin ukse kinni,ta ninaees.Vajusin mööda seda alla ja tundsin,kuidas pisarad leidsid tee silmadest välja,veeredes mööda põski alla,kukkudes seejärel põrandale.
Kelly,kes kõndis just unisena mööda,veeklaas käes ehmatas ja pillas veeklaasi põrandale,tormates mind kohe kallistama.”Vi,mis juhtus?”küsis ta ehmunult.
“Ma tegin just ühele inimesele haiget,”sosistasin ja tormasin oma magamistuppa.

Nick Jonas Pov.

Jälgisin pikalt ust,kuuldes kuidas tüdruk mööda seda alla libistas ja kuulsin kuidas ta nutma hakkas.
Olin justkui paigale tardunud,tahtmata sealt ära minna.Kas...kas ma sain just korvi?!
Kuulsin justkui klaasi purunemist ja suuri jooksusamme.
Mingi tüdruk küsis Vi-lt mis tal juhtus,kuid ta pomises midagi vastu,millest ma aru ei saanud ja edasi oli kuulda jooksusamme.
Hingasin sügavalt sisse ja välja,minnes siis pea maas tagasi enda sviiti.Õigemini küll minu ja vendade sviiti.Kohe kui uksest sisse sain olid vennad mul vastas.
“Nii kiirelt kohting lõppeski või?”oli Joe imestunud ja ristas käed rinnal.
Raputasin kurvalt pead ja vaatasin oma vanematele vendadele otsa.”Ta ütles,et me ei saaks sõbradki olla,kuna ma olen nagunii ennast täis ja uhke kuulus nagu kõik teised,”sosistasin vaikselt ja istusin diivani käetoele.
“Nick sa pole selline,”vaidles Kevin vastu ja patsutas käega vastu mu õlga.Jõllitasin põrandat ja ohkasin.”Ta ütles,et ma pean seda tõestama,et ma pole selline nagu teised,”sosistasin jällegi ja vaatasin küsivalt vendadele otsa.”Mida ma tegema peaksin?”küsisin Kevinilt,kuna Joelt on mõtetu küsida.Tema vahetab tüdrukuid nagu sokke.Taylori jättis ta maha telefoni teel.See polnud just kõige ilusam tegu.
“Emmm,”pomises Kevin kukalt sügades.Danielle tuli unisena Kevini magamistoast välja ja vaatas mind murelikult.”Kõik korras?”küsis ta kohe.Raputasin pead.Joe rääkis talle kokkuvõtlikult kõik ära ja Danielle naeratas sellepeale.
“Sa pead talle lihtsalt näitama,et sa ei häbene teda,kasvõi laula talle või tee midagi romantilist talle,”pakkus Dani välja ja istus tugitooli.
“Mängi talle kasvõi seda 'Baby im your biggest fan' lugu,mis sest,et see oli JONAS-e saates mõeldud Macyle,kuid ikkagi,põhimõtteliselt on kõik sama ju,”muigas Kevin ja käis korra oma toas ära.Tagasi tulles oli tal käes kitarr,akustiline kitarr.Ta ulatas selle mulle ja muigas.
“Mine võida ta süda,”naeratas ta julgustavalt,mille peale tänasin venda ja kallistasin neid (vennalikult muidugi).
Kõndisin kiirete sammudega tema toa uksetaha tagasi ja koputasin uksele,kuid kostus vastu ainult vaikus.”Nad on all basseini juures,”ütles üks teenindaja,keda kohe tänasin ja alla jooksin.
Märkasin teda päevitamas koos teistega.Okay,nüüd või mitte kunagi!
Võtsin kitarri kätte ja tõmbasin korraks üle keelte,et vaadata ikka,kas kitarr on hääles või ei.Suht nõme oleks olnud,kui kitarr poleks hääles olnud.
Hakkasin mängima,kõndides aeglaselt neile lähemale.Järgmisel hetkel ma juba laulsin.

Tagasi peategelase pov juurde:

Päevitasin tüdrukutega ja kuulsin mingit muusikat.Nagunii raadiost.Tuleb järjest lähemale ja see inimene hakkas laulma.See hääl meenutab mulle...Nicki?!
Avasin silmad ja tõusin istuli,vaadates siis endast paremale nähes sealt noormeest tulemas,kitarr käes ja laulmas.
“Oh my god,”pomises Kelly mu kõrval ja Sannu hüppas ühe koha peal.”Kas sa mitte ei ütlend talle,et ta peab tõestama?”küsis Kelly vaikselt,mille peale noogutasin ja vaatasin Nickile üllatunult otsa.
Järgmisel hetkel ta juba istus minu kõrval ja laulis edasi.Kas see on päriselt?
Kui ta laulmise lõpetas kostus igaltpoolt aplaus ja mina suutsin jällegi punastada.
Ta vaatas mulle silma ja muigas seejärel tõustes püsti.”Ma küsin kõvemini,et kõiks oleksid tunnistajateks,”hõikas Nick,mille peale mu silmad suurenesid.
“Vi,kas sa tuleksid minuga välja,päris kohtingule?”küsis ta jällegi veidi kõvemini,et kõik kuuleksid.
Kuulsin inimeste seas hõikeid,et ütle jah,mille peale muigasin ja püsti tõusin,seistes Nicki ette.
“Jah,”ütlesin kõvemini,et kõik kuuleksid.Järjekordne aplaus ja järgmisel hetkel Nick kallistas mind.
Eemaldudes suudlesin Nicki põsele ja naeratasin säravalt.”Kell 8pm ole valmis,”muigas ta ja lahkus seejärel,vaadates mulle veel silma.
Järgmisel hetkel olid tüdrukud (Kelly,Sandra ja Monsa) minu ümber ja kilkasid.
“Vot see on mees,”ütles Kelly mille peale ma imestasin.
Naeratasin õrnalt,jäädes mõttesse.Kas saatus kavatseb teha pöörde ja ajada minu plaanid sassi?
Tundub vist küll nii!
Ta vist ikkagi tahab,et ma Nickiga sõbrustaksin.
Olgu,ma teen seda,kuid eks näeb mida saatus järgmisena tahab!

See osa võib selline olla,kuid arvatavasti 15 osast võinii hakkab midagi muutuma : )
Aga tahaks siis:
Kommentaare!
Kriitikat!
Kui leiad vea(d) siis palun ütle : )
-Vicka

Täiega hea endiselt!
UUT! : )

Äwiih ! Niiihea!
Ja su eelmistele küsimustele et Vici ja Nick ikka kokku ofc ja õnnelik lõpp '(A)

UUT ootan

Kissu- Thank you

Sandra-- Thank you! Maybe their gonna be together,maybe not ; ) We'll see

Aga ma lisan siis uue osa :

#9.
Song:Chromeo-Fancy Footwork

Olin leidnud kahtlase koha tantsimiseks.Põhimõtteliselt mingi maja hoov,mis oli mahajäetud ja siin oli isegi varemeid,kus sai turnida.Ma käitun nagu poiss,nii vähemalt mu ema väidab.
Lihtsamalt öeldes,ma tegelen jah muusikaga,kuid üks mu huvidest on ka tantsimine.Tänavatants!
Ma olen õppinud Step Up-i filmidest nii palju trikke,et ema ei suuda ära vinguda.
Nojahm,tema kardab,et ma lendan kuskilt alla ja murran endal luu,mis on tegelikult vägagi õige.
Ma turnin tavaliselt neljandal või viiendal korrusel,hüpates sealt edasi teise maja katusele.
Kõndisin aeglaselt,kui ka ettevaatlikult mööda treppi ülesse,mis oli nii ära lagunenud,et iga sammuga kukkus üks kivitükk küljest.
Neelatasin ja kõndisin vaikselt edasi,jõudes siis lõpuks neljandale korrusele.Vaatasin huviga aknast välja,õigemini küll alla,leides sealt kivihunniku.”Okay,sealt aknast hoiame eemale,”pomisesin omaette ja kõndisin eemale sealt,minnes siis vastas akna juurde.
Jõllitasin taevast,kus olid tumedad pilved,justkui ähvardades rahvast,et kohe hakkab sadama.
Hoiatades!
Kallutasin veidike pead paremale,hingates sügavalt sisse,tundes justkui värske õhu lõhna.Veider!
Täpselt minuti möödudes hakkas sadama padukat.See tähendab,et pean siia jääma,kuna ei tahaks eriti haigeks jääda.
Istusin siis neljanda korruse aknal,jalad väljapoole rippumas.
Järgmisena hakkas mängima tuttav muusika “Kanye West-Stronger” ja telefon vibreeris mu taskus,justkui andes märku,et ma ta vastu võtaks.
Võtsin telefoni taskust ja vaatasin helistajat,ega ma ei imestanud,kui nägin,et Kelly helistab.
“Jep?”hüüdsin rõõmsalt telefoni ja tundsin vihmapiiksu enda näol,kui pead veidi tahapoole kallutasin.
“Kus oled?”küsis tüdruk murelikult ja kuulsin tagaplaanil teiste murelike hääli.
“Minuga on kõik korras,ma olen hotelli taga asuvas vanas hoones,”muigasin õrnalt,proovides neid rahustada,lubasin,et tulen kohe koju.Vapustav,tagasi jõudes olen kindlalt märg nagu kassipoeg!
Lükkasin telefoni tagasi taskusse ja tõusin püsti,vaadates veel korraks välja ja suundusin tagasi treppide poole,minnes vaikselt,samm-sammu järel trepist alla,hoides tugevalt käepuust kinni.
Kui sain esimesele korrusele hingasin sügavalt sisse ja välja,tehes siis ukse lahti ja astusin vihma kätte.Naeratasin õnnelikult ja vaatasin taevast,sulgedes silmad ja ajasin käed laiali,nautides,kuidas vihm vastu mu nägu kukkus.
Vaikus.Ümberringi oli kõik vaikne,ainult vihm tekitas tugeva müra vastu katust kukkudes.
Mõeldes,milline ma olin kodus.Väiksena,ringi jooksmas ja kilkasin,kui isa mind taga ajas.
Ma isegi igatsen kodu,kuid mu süda tahab reisida ja näha maailma.Õppida midagi uut!
Veidike raske on oma unistusi järgida,kuna ei leia sellist inimest,kes õpetaks ja aitaks sind.
Mul oleks abi vaja tantsimises,samas ka kitarrimängimises.
Ohkasin ja suundusin hotelli poole,vaadates maas olevaid porilompe.Pisikesi vagusid,mida mööda vesi edasi voolas.Lüües jalaga esimest kivi,sulpsas see vette ja jäi sinna.
Hotelli katus paistis suure aia tagant ja ma pidin sellest üle ronima,mis tundus üpriski raske olevat.
Lisaks oli aed märg ja tagatipuks libe,mille peale mul veidi rohkem aega kulus,kuni ma lõpuks üle aia sain.Naeratasin endamisi,kui olin hotelli aias ja suundusin siis kiiruga uksest sisse.Ukse avas mulle meesterahvas,kes oli vaevu 30.Ta naeratas sõbralikult ja tervitas mind kerge “Tere”-ga.
Naeratasin talle vastu ja suundusin siis oma sviidi poole,õigemini tüdrukute ja minu sviidi poole.
“Ma olen ta...”kisasin,kuid nägin teisi ja poisse elutoas istumas.Poiste all mõtlen Nicki,Joed ja siis ühte lokit veel. “...tagasi,”lõpetasin oma lause ja ohkasin,lehvitades neile ja võtsin jalanõud jalast,minnes kiiruga enda tuppa ja hakkasin riideid vahetama.
“Kuule Vi,ma ta...”kuulsin poiste hääli ja kiljatasin,keerates ennast näoga nende poole ja tõmbasin kiiruga pluusi ette,kuna olin palja ülakehaga.Noh mitte palja,kuid ikkagi.
“Oih...Me...Oih,”kokutasid nad ja jooksid kiiruga toast välja.Naersin sellepeale,vangutades pead.
Riided vahetatud,suundusin elutuppa,kus olid 3 poissi,kõik näost punased.
“Saite hea pildi?”küsisin naerdes ja istusin tugitooli,vaadates Nickile otsa,kuna tema oli esimesena toas ja lahkus viimasena.
“Me ei näinud midagi,”pomises Joe kohe ja Kevin noogutas kaasa,”Teie jah mitte,”mõmises Nick vaikselt,arvatavasti lootes,et ma ei kuulnud.
“Niiet sina nägid?”küsisin uudishimulikult ja kergitasin vasakut kulmu.
Naersin vaikselt ja kallistasin Nicki,kui ta noogutas.”Pole midagi,”naeratasin lahkelt.”Ma ei vihka teid selletõttu,te ei teinud seda nimelt,”muigasin ja istusin tugitooli tagasi.
Naeratasime üksteisele ja hakkasime pesapalli vaatama telekast.Lõbus õhtu oli vähemalt!

Pole just kõige pikem,kuid käib kah Wink

Kui loed,siis palun kommenteeri!
Kui ei meeldi,kritiseeri!
Kui leiad vea(d) siis ütle!
-Vicka

Meeldib !!!! .
Vigasid ei täheldanud Wink

Ainuke mis mind häiris oli et .... see oli nii lühike ?! -.-
Aga siiski super (= .
Uut ootan

Täiega hea!

UUT!

Sandra-- Tänud,loodan,et see osa on pikem

Kissu- Aitäh :)

#10.
Song:Akcent-kylie

Jalutasime Nickiga rannas,olles jalgupidi vees ja hoidsime käest kinni.Õigemini,tema võttis minu käest kinni ja mina lubasin.
Rääkisime teineteisele oma hobidest ja lapsepõlvest. “Sa elasid siis varem Eestis?”küsis Nick uudishimulikult ja vaatas mulle otsa.Noogutasin ja naeratasin talle,lastes ta käest lahti ja läksin sügavamale vette.Vesi oli mulle juba peaaegu põlvini,kui kuulsin seljataga naeru ja järgmisena olin ma vees.Mind tõmmati veealt välja ja märkasin Nicki säravat naeratust.”Mhh see oli ebaaus,”vingusin ja lükkasin ta vette,kuid ta võttis mu käest kinni,nii et ma lendasin talle kaksiraksi peale.
“Nicholaaas,”vingusin ja läksin kaldale,vaades kuidas poiss aeglase sammuga minu poole tuli.Hing jäi kinni,kui pilk peatus ta valgel pluusil.Ta pluus kleepus ta naha külge ja lihaseid oli läbi näha.Oh my god!Tuleb loota,et ila ei hakka tilkuma.Pöörasin pilgu kohe kõrvale,hammustades endale alahuulde ja jõllitasin kivi,mis oli mu kõrval maas.Pisike,musta värvi ja veidi kandiline kivi.
Kuulsin,kuidas keegi mu kõrvale istus ja seejärel mulle käsi ümber panti.Muigasin endamisi ja viisin pilgu poisile,kes seda tegi.Muidugi Nick.
“Sa lähed siis umbes augusti lõpus ära?”küsis poiss vaikselt ja vaatas kurvalt vett.Ohkasin,kuid samas noogutasin ja kallistasin teda tugevalt.”Ma tulen sulle külla,ma luban,”naeratas ta ja suudles mind põsele,mille peale mu näkku veri valgus ja põsed punaseks värvis.
“Üks küsimus,kus kohas Eesti on?”küsis Nick punastades ja vaatas maha,tundes järelikult piinlikust.”Noh ma ütlen kergemalt,Venemaa,Soome ja Läti keskel võinii,pisitilluke riik kuid samas on see talvel kaunis,”naeratasin õrnalt ja toetasin pea ta õlale,vaadates punast taevast.
“Oh,”sosistas ta ja mässis käed mu piha ümber,kaisutades mind.Naersin vaikselt,peaaegu hääletult ja mässisin enda käed samuti ta ümber.Kergitasin siis pead,kui ta köhastas võinii.
Ta vaatas mulle oma pruunide silmadega otsa,mis olid nii sügavad,et neid võis lause tunde vaadata.Neelatasin ja ta lähenes mulle aeglaselt,õigemini küll mu huultele.Kuid ennem,kui meie huuled kokku puutusid pöörasin ma pea kõrvale ja ohkasin.
“Vabandust,”sosistasin vaikselt ja vaatasin talle kiiruga otsa.Ta paitis olevat pettunud,kuna ta vaatas kõrvale ja ta silmad olid suletud,nii palju kui mina nägin.
Ajasin ennast põlvili ja panin käed ta põskedele,pöörates ta pead veidi enda poole.Vaatasin talle silma ja surusin siis enda huuled tema omadele,suudeldes teda õrnalt.Mu parem käsi libises ta kuklale ja sasisin ta juukseid,samal ajal kui tema oma käed jällegi mu piha ümber mässis ja mind lähemale tõmbas.
Peale minutit,mis tundus rohkem tund või päev,eemaldusin temast ja hingeldasin õrnalt.
Avasin aeglaselt oma silmad ja vaatasin talle otsa,naeratades õnnelikult.
Ta naeratas samuti ja surus oma huuled jällegi minu omadele.Vajusime aeglaselt liivale pikali,tema minu peale ja suudlesime edasi.Hakkasin naerma,kuna ta arvas,et hetkel on õige aeg hakata mind kõditama. “Nicholas lõpeta,”kilkasin ja roomasin ta alt välja,vaadates enda riideid.Need olid üleni liivaga koos,kuna need olid ennem märjad.Ohkasin ja kissitasin silmi,vaadates Nickile otsa ja läksin siis kiiruga vette.Hüppasin peakat ja kui veealt välja tulin,mässis Nick enda käed mu ümber, asetades oma käed mu kõhule.
“Sa meeldid mulle!”sosistas ta mulle kõrva,mille peale mu süda rõõmust hüppama hakkas.Ma kartsin juba,et see tahab ennast ribide vahelt välja presside.Keerasin ennast ringi,näoga tema poole ja vaatasin talle otsa.
“Sa meeldid mulle samuti!”

Niisiis : D
Kuidas meeldis?
Kommentaare!
Kriitikat!
Kui leiad vea(d) siis palun ütle

-Vicka

Awwws . Niiarmas osa =) .
Kriitikat ei ole
Vigu tähele ei pannud
Ning .... uut osa tahaks (A) *puppy-dog eyes*

eesti ei ole talvel ilus :/

Sandra-- Eks vaatab ; ) Thanks muidu : D

Kels- Einoh *facepalm* Seda küll,varem oli ju ; )

Väga hea endiselt!

Kriitikat pole..

Vigu ei leidnud

Ja sooviks uut osa... : )

Kissu- Aitäh :)

Tänu kissule ma lisasin täna uue osa ; )

#11.
Song:Britney Spears-Till The World Ends

“Peab juba tagasi tulema? Aga me alles saime paar päeva tagasi siia,”kisasin telefoni ja hoidsin pisaraid tagasi.Ma ei tahtnud lahkuda.Mitte veel!
“Noor neiu,saa aru,su karjäär on tähtsam,kui Ameeika,”ütles isa teiselpool telefoni rahulikult ja ohkas.”Mind ei huvita,ma ei tule koju,ma olen täiskasvanud ja ma võin teha seda mida ma ise tahan,”pomisesin igat sõnu rõhutades,lõpetades seejärel kõne.Viskasin telefoni voodile ja istusin ise akna all olevale diivanile,mis oli tumedates toonides ja mõnusalt pehme.
“Vi?”kuulsin häält,vaadates kohe ukse poole.Seal seisis Kelly,vaadates mind murelikult,samas ka kurvalt.”Kas sa pead minema?”küsis ta vaikselt.
“Peaks jah,kuid ma ei lähe,”ütlesin kindlalt ja tõusin püsti.
Võtsin kotist lühikesed püksid,pluusi ja läksin vannituppa riideid vahetama.Kell oli alles 6 am,kuid mind ei huvitanud hetkel kas Nick magas või ei.Koputasin ta uksele ja ootasin veidike.Uks avanes ja vastu vaatas mulle unine Kevin.Jah,Nick tutvustas meid eile.”Hey pisike,”pomises ta uniselt ja lasi mind sisse.”Nick magab?”küsisin vaikselt ja vaatasin teda.Bokserid ja must t-särk.
“Mhmh...seal,”pomises ta uniselt ja osutas otse ees olevale uksele,minnes siis ise oma tuppa tagasi.Naersin vaikselt ja läksin Nicki tuppa,leides siis poisi voodist kõhuli ja tekk maas.Vangutasin pead ja läksin vaikselt voodi juurde.Ta oli armas.Eriti see,et ta kandis boksereid millel olid mingid imelikud kujundid peal.Surusin muige alla ja panin talle teki peale.Silitasin ta selga ja istusin siis tema kõrvale.Võtsin taskust telefoni ja hakkasin mänge mängima. “ Ära mine ära,ära mine,”sonis Nick midagi mu kõrval ja keeras ennast selili.Ta vähkles veidike ja järgmisena kiskus ta mu endale kaissu.Piiksatasin,kuna ta kaisutas mind nii tugevalt,et hapnikust hakkas puudu jääma.
“Niiick,”piiksusin ja togisin teda näpuga.Ta avas aeglaselt silmad ja võptatas.”Vic?”küsis ta ja lasi minust kohe lahti.Hingasin kohe suure sõõmu õhku sisse ja tõusin istuli.
“Hey jah,veider äratus onju,”muigasin,mille peale tema naerma hakkas.Hakkasin samuti naerma ja vajusin ta kaissu tagasi.

2 kuud hiljem...

Mina ja Nick oleme paar.Suht kaks nädalat hiljem,kui me kohtusime,küsis ta minult,kas ma tahaksin tema tüdruk olla.Muidugi vastasin jaatavalt.
Sannu ja Joe vahel susiseb midagi.Kelly kohtus Frankiga.Kelly pidi õnnest lakke hüppama,terve päev ja öö ta aind rääkis temast.Öö all mõtlen seda,et ta istus mu voodi serval ja muudkui rääkis ja rääkis.Oh jummel!
Monsa,tema...ta käib ma ei tea kus.Arvatavasti on talle ka silmarõõm tekkinud.
Nädala pärast on meil minek.Emaga rääkisin,ta lubas olla mul siin 27 augustini ja siis pidin tagasi tulema.Ehk kohal olen siis 28 august.Hetkel on 20 august.
Ohkasin nukralt ja ronisin Nicki kaissu tagasi,toetades pea ta õlale.”Ma ei taha minna,”sosistasin vaikselt.”Ma ei taha,et sa läheksid,”sosistas ta vastu ja suudles mind laubale.
Olime hetkel tema sviidis,tema toas voodil pikali.Kergitasin veidike nägu,et talle otsa vaadata.Muidugi tema kasutas juhust ja suudles mind sellel ajal. “Seda nimetatakse röövimiseks,”mõmisesin ta huulte vastas,tõmbudes veidikese aja pärast eemale,kuna hapnikust jäi puudu. “Ma röövisingi sult suudluse,”muigas ta kavalalt ja suudles mind jällegi.
Lõpuks läks asi nii käest ära,et riided lendasid ja edasi juhtus teadagi mida.
Sasisin oma juukseid ja keerasin ennast veidi,kuid keerasin ennast Nickile kogematta peale.
“Oih,”pomisesin ja tegin silmad lahti.Ronisin ta pealt maha ja mu silmad läksid pärani.
“Oh ei,ei,ei me ei teinud seda,”pomisesin ja peitsin näo kätesse.Tundsin sooje käsi enda paljal seljal ja järgmisena tõmmati mind kaissu.”Tshh,”sosistas Nick vaikselt,kuid rahustavalt kõrva.
“Nick,kuidas?...Sa?...Kas me?”kokutasin ja vaatasin talle pisarsilmi otsa.
“Jah,me tegime seda,”sosistas ta ja siis kortsutas kulmu,”Miks sa nutad?”
“Mida su ema nüüd ütleb?Su isa?Su vennad? Sa valmistasid neile ju pettumuse,”nuuksusin ja peitsin näo ta kaela vastu.
“Tshh,nad ei pea teada saama,”sosistas ta jällegi ja suudles mind õrnalt,kuid kirega.
Ta vaatas mulle armastavalt silma ja lausus need kolm sõna,mida ma olin oodanud terve igavik.Võinoh õigemini 2 kuud.
“Ma armastan sind!”
Mu hing pidi kinni jääma ja pisarad hakkasid õnnest aina rohkem voolama.Nick proovis neid kuivatada,kuid tulutult.Hingasin sügavalt sisse ja vaatasin talle otsa.
“Mina armastan sind samuti!”

Nüüd sai vist küll veits pikem osa : D
Kas läks liiga kiirelt?
Kas meeldis?
Kommenteerige ja kritiseerige eks ; )
Ahjaa,kui leiad vea(d) ehk ütled : )
-Vicka

Viimati muutis seda Kissu (Esm Apr 25, 2011 10:26 pm). Kokku muudetud 1 kord

Em.. minu arust oli see isegi sama pikk kui eelmine...
väga kähku sai see otsa... oleks tahtnud edasi lugeda..

Ega jah super jutt! : )

Uut sooviks... : )

Kissu- Võibolal oli jah sama pikk *facepalm* Ennem magamaminekut ongi iga osa pikem eelmisest -.-
Aga ma vaatan,võibolla lisan homme kaks osa korraga võinii ; )
Aitäh muidui : D
Eks varsti-varsti saab !

See on super hea osa ! : )
Mulle meeldis
Kriitikat...päkää .
Vigu ? ... ekää
aga...super oli ikkagi (=
Uut ootan ! : )

See on super jutt!

Väga hea, parem kui minu oma kindlalt...

Aga jahm uut sooviks lugeda... : )

Sandra-- Aitäh : )

Ashley- Aitäh : ) ei ole sinu omast parem : D Eks kohe saab ; )

Et siis suured-suured vabandused,et me pole nüüd tükk aega uut osa lisanud :/
Suht kooliga jamad,eksamid ja nii -.- Õpsid vinguvad ja blablabla *facepalm*
Loodan,et andestate ! : )

#12.
Song:Kat Deluna-Calling you

Nädala oleme veetnud Nickiga koos,olles küll rannas või niisama jalutamas.Vahepeal isegi minu või tema pool.
Lõpuks tuligi kätte meie lahkumine.Mis muidugi oli minul pisarate saatel. “Ma ei taha minna,”sosistasin ja kallistasin Nicki tugevalt.
“Ma helistan sulle iga päev,”naeratas ta ja suudles mind armastavalt.Ta katsus endal taskuid ja võttis siis välja ehtekarbi,sellise pikliku ja sinist värvi.
“Et sa mind mäletaksid,”tõi ta põhjenduseks ja avas karbi.Ahhetasin,kuna vastu vaatas mulle kaelakee,mille küljes rippus süda,õigemini medaljon mis oli südamekujuline.
Peale oli kirjutatud “Love You Forever” ja teiselepoole “Nicholas <3” .
“See on nii ilus,”sositasin ja Nick võttis medaljoni enda kätte,tehes selle lahti.Sees oli pilt meist.Pildil oli meie esimene suudlus,kui Kelly ja Franki arvasid,et oleks lahe meid luurata ja siis pilte teha.
Ta aitas mul selle kaela ja kallistas mind siis seljatagant.”Ma armastan sind igavesti,”sosistas ta kõrva ja suudles mind kaelale õrnalt.”Sa tegid sinna maasika onju?”küsisin silmi kissitades.
“Pf..mida?...Ei teinud,”ajas ta tagasi ja purskas naerma.Vangutasin pead.
“Mina armastan sind samuti,”pomisesin ja keerasin ennast näoga tema poole,surudes enda huuled tema omadele veelkord. “Ma tulen sulle varsti külla,”lubas ta ja naeratas oma säravat naeratust.
“Kui mina pole just ennem tulnud,”tegin talle lustakalt silma ja tahtsin teda suudelda,kui Kelly mind temast eemale tõmbas.”Mhh pidur,”porisesin ja suudlesin Nicki kiiruga,liibudes tema vastu ja hoides temast tugevalt kinni,kuna Kelly üritas mind Nicki küljest lahti saada.
“Me peame minema,”porises Kelly,mille peale ma Nickist eemale tõmbusin,vastu tahtmist eemale.
“Ma helistan sulle õhtul ja siis räägime Aim'is,”muigas Nick kavalalt ja suudles mind õrnalt.Naeratasin talle ja ta saatis mind ukseni.Kallistasime veelkord ja ta surus viimast korda oma huuled minu omadele.Ohkasin ja kõndisin uksest sisse,vaadates koguaeg tagasi,et näha Nicki kasvõi veel.Uksed suleti ja seejärel tundsin pisaraid põskedel.
“Vi,ära nuta,sa näed teda veel,”lohutas Kelly mind ja kallistas mind tugevalt.Noogutasin talle ja läksime lennukisse.
Kohe,kui ära saime istutud,kästi turvavööd kinnitada,kuna me hakkame kohe õhku tõusma.
Sulgesin silmad ja toetasin pea vastu klaasi.Pisar,pisara järel voolas mööda mu põske alla ja ma igatsus kasvas aina suuremaks ja suuremaks.
Nicholas,ma igatsen sind!!!!

~~Eestis~~

Ärkasin Kelly raputamise peale ja tegin vaevaliselt silmad lahti.Haigutasin ja vaatasin aknast välja,märgates,et me olime juba Eestis.Avasin turvavöö,võtsin peakohalt oma käekoti ja suundusin uksest välja.Võrreldes L.A-ga oli Eestis külm.
Läksin aeglaselt,jalgu järel lohistades lennujaama sisse.Nägin enda perekonda,kes naeratasin õnnelikult mind nähes ja jooksid mind kohe kallistama.”Me igatsesime sind kullake,”naeratas ema ja kallistas mind jällegi.
“Mina teid samuti,”sosistasin vaikselt ja kõndisin majast välja,pea maas.
“Kas kõik on korras?”küsis õde murelikult ja vaatas mulle otsa. “Ei,ma pidin jätma oma armastatu maha,kuna ma pidin tagasi tulema,”porisesin ja istusin autosse,kõige taha ja toppisin kohe kõrvaklapid kõrva,et ei peaks kedagi kuulama.
See aasta saan ma 19,vapustav.Nick saab see aasta 20,tema sünnipäev on 3 nädala pärast.
Loodan,et ma saan ameerikasse,kasvõi loodan,et Joe või Kevin tuleb järgi.
Ohkasin nukralt ja vaatasin tuima pilguga aknast välja.Igaaaav!
Ameerikas oli hulga lõbusam,inimesed olid viisakamad ja mida veel.
Sulgesin silmad ja kujutasin endale ette,milline oleks meie elu koos.Minu ja Nicki oma.
Kaks last,suur maja,aed ja kaks koera.Poisi nimeks tuleks Nicholas Junior ja tüdruku nimeks tuleks Nichole.
Naeratasin endamisi ja katsusin kaelaketi enda kaelas.”Kus sa selle said?”kuulsin küsimust ja võtsin kohe kõrvaklapid kõrvast.
“Nick kinkis,”naeratasin õrnalt ja õde vaatas kaelaketti uudishimulikult.”Love You Forever,”pomises ta vaikselt ja tegi medaljoni lahti. “Kuule ma tean seda karvikut,”naeris ta,mille peale ma solvusin ja tõmbasin medaljoni ta käest.”Ta pole karvik,”porisesin ja pöörasin pea paremale,näidates talle,et ma olen solvunud.
“Vic,ole nüüd ometi,”ohkas ta ja raputas endamisi pead,pöörates siis pea jällegi otse ja vaatas välja.
Mu telefon piiksus,andes märku sõnumist.Avasin selle ja tundsin pisaraid põskedel jällegi-rõõmust!
“Ma armastan sind,igavesti ja alati!
Ma tulen sulle varsti järgi!Ma luban sulle!
Igavesti sinu,Nicholas” oli sõnumis ja trükkisin talle kiiruga vastu,et ma armastan teda samuti igavesti ja alati,ning olen igavesti tema Vi.
“Mis sa naerad tädi Vi?”küsis Cam naeratades. “ Emps,Nick tuleb varsti,”naeratasin õnnelikult,mille peale ema pead pööras ja mulle otsa vaatas. “Kes ta on?”küsis ta üllatunult.
“Minu poiss,”muigasin ja võtsin medaljonist kinni.
“Minu armastatu!”

Kas sai nüüd pikem? Or not ? -.-
Aga muidu oleks hea kui saaksin:
Kommentaare!
Kriitikat!
Ja kui sa leiad vea (d) siis palun ütle,et saaksin ära parandada : )
-Vicka

Sai vist küll jah pikem... aga pole päris 100% kindel

Super jutt!
Uut palun siis ... ka : )

Ma millegi pärast kardan, et järgmistes osades saan ma nutta...kenasti -.-
Osa oli hea pikkusega;)
Kriitikat ei ole ja vigu ei leidnud. Mulle meeldis see osa
Uut ootan !!(=

Kissu- Thankyou! :)
Sandra-- Hmm dunno,maybe-maybe not ; ) Thankyou!

Again -.- Suured-suured vabandused,et ma pole uut osa lisanud.Arvatavasti sellepärast,kuna kooliga tegemist,eksamid ja muu jama :/ Suht inglise keeles on vaja kirjandeid teha,3 on tehtud 2 veel -.- Loodan,et saan varem uue osa lisada ; )
But,i hope that you guys forgive me (a)

#13.
Song:Jonas Brothers-Hey Baby

Olin hetkel oma voodil pikali ja kuulasin muusikat.Kaks nädalat on möödunud Ameerikast lahkumisest ja me suhtleme Nickiga iga päev,nii Aim'is kui ka telefoni teel.
Tundsin,kuidas ema küpsetab midagi.Kala?
Süda läks pahaks ja järgmisena olin ma vannitoas,kallistades vetsupotti.”Vi,kõik korras?”küsis mu õde murelikult ja aitas mind veidike. “Ma ei tea,”ohkasin ja loputasin suu ära,minnes siis aeglaselt voodisse,visates tagasi pikali. “Mul hakkas kala lõhnast paha,saaksid akna lahti teha,”palusin temalt,mille peale ta noogutas ja akna pärani lükkas.
Värske õhk tuli tuppa ja ajas kala lõhna või haisu,mis iganes see ka poleks minema ja mul hakkas kohe parem. “Vi,ega sa ometi Nickiga...”alustas Cannu vaikselt.Mu silmad läksid pärani ja ma vaatasin talle suud maigutades otsa. “Eeee...eii...pftt...miks sa seda arvat?...muidugi mitte,”kokutasin ja lõin käega,hakates närviliselt naerma.Ma pole kunagi valetamises hea olnud!
“Vaata mulle silma ja ütle,et sa pole temaga maganud,”porises õde ja istus minu kõrvale.
Viisin pilgu siis temale,”Ma...ma...magasin temaga,”andsin alla ja vaatasin maha.
“Oh my god,”ahhetas ta ja katsus mu pead.”Oota,ma kohe tagasi,”vuristas ta ja kadus nagu tina tuhka.
Kergitasin vasakut kulmu ja mõmisesin omaette midagi arusaamatult.Ta tuli tagasi,mingisugune peenike karp käes. “Mis see on?”küsisin uudishimulikult ja veerisin tähed kokku karbipealt.”Ras..rase...rasedustest,”sain lõpuks sõna kokku loetud.”Aaa,rasedustest...oota,mida?!”kiljatasin siis ja vaatasin talle otsa.”Hah,ma pole rase,ma ei saa olla,”raputasin kindlalt pead ja panin käed rinnal risti.
“Kas te kaitsevahendit kasutasite?”küsis õde naerdes,mille peale ma mõttesse jäin,”Ausalt öeldes,
ma ei tea,”ohkasin ja võtsin tema käest testi,minnes selle vannituppa.Test tehtud,läksin magamistuppa ja istusin voodile,jälgides pingsalt testi.
Põhimõtteliselt me jäime ennem magama,kui vastuse kätte saime.”Sööma!”ärkasime ema kisa peale ja hüppasime kohe istuli.Haigutasin ja hõõrusin uniselt oma silmi.”Vi,”sosistas õde mu kõrval vaikselt ja...õnnelikult.”Mh?”küsisin vaikselt ja vaatasin talle otsa.”Sa oled rase,”sõnas ta,mille peale ma naersin ja seejärel vait jäin.Mina ja rase?
Oh ei,ei,ei,ei,ei,ei,ei,ei!
EI!
Common!
Ma löön Nicki maha!
Oh,keegi ei pea seda teadma,kurat võtaks,ma kannan sinu last?!
Silmad tõmbusid kissi ja haarasin kohe testi õe käest,vaadates seda siis.Kaks kriipsu.Oigasin jällegi.
“Kas sul on paha?On ikka kõik korras?”hakkas õde kohe paanitsema.
“Minuga on kõik korras,ma lihtsalt mõtlen plaani,kuidas kedagi maha lüüa,”surusin sõnu läbi hammaste ja pigistasin testi oma näppude vahel.
“Ahsooh,kas see inimene on Nick?”küsis õde murelikult,mille peale ma noogutasin.”Sa peaksid talle ütlema,”sosistas ta ja kallistas mind tugevalt.
“Mida ma empsile ütlen?”küsisin oiates ja jätkasin kohe oma lauset,”Emps kuule,tead,ma olen rase.”
Muidugi nägin ukse juures seismas ema.Oigasin järjekordselt.”Sa oled rase?”küsis ta imestunult ja tuli kohe minu juurde.”Meil läks Nickiga asi käest ära,”porisesin ja panin käed rinnal risti.
“Ja kondoomid said otsa,”pomises õde midagi naerdes juurde,millega teenis ta müksu minupoolt.
“Ma ei saaks Nickile öelda seda,esiteks ta ema ja isa lööksid tema maha ja seejärel minu,”pomisesin ja sasisin oma juukseid.”Vähemalt suren asja eest,”kehitasin siis õlgu.
Uksest sadasid sisse tüdrukud,vaatates meid imestunult.”Kõik korras?”küsis Sannu ja istus diivanile teistega. “Ei,”porisesin ja hakkasin rääkima,kuid õde jõudis ette,”Vi on Nickist rase,”vuristas ta kiiruga.
Kellyl,Sannul ja Monsal vajus suu ammuli. “Ra..ra..ra..rase?!”kokutasid nad koos ja jooksid mind siis kallistama.
“Palju õnne,”õnnitlesid nad mind kordamööda ja Kelly võttis telefoni kätte.”Sa pead Nickile helistama,”ütles ta kindlalt,mille peale naeratus mu suult kustus.
“Ei,Nick ei saa lapsest teada,”ütlesin kindlalt,mille peale nad mind ehmunult vaatasid.
“Mida?!”kiljatasid nad ja Kellyl kukkus telefon käest.
“Ma lähen 15 september Ameerikasse,järgmine päev on ju Nicki sünnipäev ja siis see on arvatavasti viimane kord,kui me teineteist näeme,võibolla ta tuleb minu sünnipäevaks kohale,kuid see on kindlasti viimane kord,kõhtu pole ka nii vara näha niiet muretseda pole vaja,”rääkisin pika teksti maha ja hingasin sügavalt sisse ja välja.
“Sa...Sa ei kavatsegi Nickile rääkida,et sa kannad tema last?”küsis Monsa vaikselt,veidi isegi nukralt.
“Võibolla kunagi,kuid lähitulevikus mitte!”

Soooooooo... kui pikk oli? Paraja pikkusega?
I hope so ^^
Aga muidu ootan
Kommentaare!
Kriitikat!
Ja kui leiad vea(d) anna teada : D
-Vicka