I Need To Go My Own Way!#20.Osa{15.06.2011 kell 20.00 lisatud}

Hey baby, why you treating me bad? Hey darling, know your making me mad. I'm going crazy, trying to figure out why you are leaving. Give me a reason.

issand siia maani on peas

Kels- F***** good song ^.^Heh,mul pole ühegi laulu sõnad peas

Okay on,kuid see on 30 Seconds to mars-Hurricane,selle sõnad on alati meeles ^.^
Ropendada ju ei tohi -.- Deem noh -.-

Super hea osa .
Kriitikat ei ole as always , siis vigu ka ei leidnud .
Loodan, et uue osa saab kiiremini

ei ütleks, et hea lugu on. : D

Sandra-- Thank you! : D Loodan ka,et saan varem lisada

Kels- -.- Maybe,maybe not : D Kunagi meeldis mulle see laul sitaks nagu ^.^ Nüüd enam pole nii,meeldib kuid mitte väga
**Parandus** Was good song!

Väga hea endiselt!

UUT!

Kissu- Thank you! : ) Kohe saab ; )

Seekord lisan kiiremini uue osa : ) Ma oleks lisanud juba eile,kuid ma unustasin kogematta *facepalm*
Andke andeks,ma luban,et ma lisan uue osa kohe,kui kaks kuni kolm kommentaari täis saan :)
Kommenteerimine pole ju ometi nii raske ; )
Aga palun,uus osa:

#14.
Song:Nelly-Just a Dream

Hetkel on 15 september,kell on 17.00 ja minu lend läheb 21.00.
Joe ja Kevin lubasid mulle järgi tulla.Kevin lubas mind isegi tutvustada oma naisele.Daniellele.
Pakkisin ainult hädavajalikud asjad kaasa.Teksad,retuusid,tuunika,tavaline valge top,must nahktagi,tennised,gladiaatori stiilis kingad,seelik ja siis ilus helesinine kleit.Seda kavatsen ma kanda Nicki sünnipäevapeol.
“Oled ikka kindel?Selles,et sa talle ei räägi?”küsis ema murelikult.
“Kindel,”noogutasin kaasa ja tõmbasin koti luku kinni,visates selle siis maha. “Ega see väga raske pole?”paanitses ema ja katsus kohe kui raske kott on.Pööritasin silmi.
“Ei ole raske,”rahustasin ema ja panin käekotti telefoni,rahakoti,passi ja muud isikut tõendavad dokumendid.
Ohkasin ja istusin voodile,silitades oma kõhtu õrnalt. “Kui Nick teada saaks,tähendaks see seda,et tema karjäär on rikutud,”sosistasin vaikselt ja langetasin pea.
“Ma pigem kasvatan last üksi ja lõpetan homme selle mis meil Nickiga on,igaveseks,”lisasin juurde ja tõusin püsti,otsides endale riided valmis.Niiet umbes homme kell 7 hommikul olen vast kohal.Kuid nende aja järgi 15 september 22.00.Fantastiline!
Läksin vannituppa riideid vahetama,tõmmates jalga endale retuusid,sinise tuunika ja jalga tõmbasin poolsaapad,mis olid kontsata ja kerged.
Tuunikale peale tõmbasin musta nahktagi,mis oli minu lemmik ja tagi taskusse lükkasin oma telefoni.
Vaatasin kella,mis oli juba 18.05.Ohkasin ja tõmbasin tagi luku kinni,minnes siis magamistuppa tagasi ja võtsin spordikoti,kui ka käekoti.Teise viskasin õlale ja spordikoti võtsin lihtsalt kätte.
“Ma vist ikka lõpetan järgmine päev suhte,sest see oleks Nicki suhtes õel,kui ma ütlen talle seda tema sünnipäeval,”sasisin oma juukseid ja hammustasin alahuulde.
“Nojahm,ise otsustad,sa oled juba suur tüdruk,”naeratas ema ja kallistas mind,suudeldes mind laubale.
Pere saatis mind alla ukseni,sealt edasi taksoni.Viskasin spordikoti tahaistmele,käekoti järgi ja keerasin ennast ringi,et kallistada veelkord oma perekonda.
“Ole tubli siis,”naeratas isa ja kallistas mind veelkord.Tema ei tea rasedusest veel midagi!
Muidu oleks see,et isa on ennem mind L.A-s ja sõimab Nickil näo täis.Kuid mille eest,seda ma ei tea.
Istusin taksosse,lehvitades viimast korda oma perele ja sõit lennujaama poole võis alata.
Terve see tee kuulasin mp3 muusikat ja ümisesin vaikselt kaasa,hoides vabat kätt siis kõhul ja silitasin seda õrnalt.
Vaatasin aknast välja.Jälgisin mööduvaid maju,autosid ja inimesi,kes jalutasid aeglaselt,kuna neil polnud kuhugile kiiret.Mõnel siiski oli,sest nad jooksid,kas bussipeale või siis kuhugile tööle.
Varsti nägin suurt hoonet,uksekohal oli kirjutatud suurelt lennujaam ja näha oli ka suuri lennukeid,mis olid hoone taga või mis valmistusid maanduma.
Kui takso peatus,võtsin oma käekoti ja spordikoti,ronides siis suure vaevaga autost välja.
Kõndides aeglaselt lennujaama sisse-kuna mul oli veel aega-suundusin piletikassa poole võimis ta ka poleks.”Tere edasi-tagasi pilet L.A-sse,”sõnasin naisele.Vaatasin nimesilti ja veerisin suure raskusega ta nime kokku.Carolenia.Wau!
“Ärge küsige,mu ema oli vist veidike joonud,kui ta mulle selle nime pani,”naeris ta,kui ma olin ta nimesilti tükk aega jälginud.
“Vabandust,”punastasin ja võtsin oma pileti,liikudes siis edasi.
Natukese ajapärast ootasin ma lennukit,istudes toolil ja lugesin ajakirja.
“Võib siia istuda?”kuulsin küsimust,mille peale ma pead kergitasin ja küsijale otsa vaatasin.
Noormees,umbes 20-tades ja veetleva naeratusega.”Muidugi,”ütlesin kohe,kui unistustest reaalsusesse tagasi tulin ja võtsin kohe käekoti toolilt.
Noormees võttis mu kõrval istet ja kohe mõtlesin,miks ta minuga inglise keeles rääkis.
“Kas võib neiu nime küsida?”küsis ta vaikselt mu kõrval ja vaatas huviga mis ma loen.
“Vi,”vastasin tuimalt ja keerasin lehekülge,üritades süveneda teksti.
“Veider nimi,”pomises ta vaikselt,mille peale ma silmi pööritasin,”Sest see on hüüdnimi,ma ei ütle kunagi võõrastele oma õiget nime,ainult mõned teavad seda.”
“Ahsooh,aga minu nimi on Adam,”toppis ta oma käe mu nina ette ja ootas,et ma sellest kinni võtaksin.”Meeldiv tutvuda,”pomisesin ja tõusin püsti,võttes oma käekoti ja spordikoti,minnes edasi,kuna lennule hakati kutsuma.
“Miks te selline ükskõikne ja eemaletõukav olete?”küsis Adam mu kõrval kõndides ja proovis mind peatada.
“Sest,mul on kutt olemas,kes ootab mind ja ma ootan tema last,sobib selline vastus? Tore,”porisesin ja ulatasin naisele pileti,kes rebis sealt midagi ja ulatas selle siis tagasi.
“Ei vea mul ka kunagi,”ohkas noormees mu seljataga.”Siis on hea,kui ei vea,”naersin ja läksin lennukisse.
Istusin oma kohale ja kinnitasin turvavöö,sulgedes siis silma ja üritasin mitte välja teha naise rääkimisest.Lennuk hakkas liikuma ja tundsin,kuidas see hoogu võttis,et lendu tõusta.
Varsti olime õhus ja ainuke mõte,mis mu peas mõlkus oli Nicholas.

Niisiis paluks teie käest
Kommentaare!
Kriitikat!!
Ja kui leiad vea(d) siis palun ütle :)
-Vicka

Super!
Kriitikat ei saa !

Vigasid ei leidnud.

aga jahm parem kui minu järjekas. EI Vaidele Vastu! : )

Kissu-Thank you!
SINU oma on PAREM!!!! *Mossitab* Vaidlen küll *Trambib seejärel jalgu vastu maad*

Loogiliselt mul polnud kavas täna uut osa lisada,kuid jahm : D
Saab kiiremini selle jutuga kõik *HappyDance*
Rõõmustan/Kurvastan teid,et tuleb ainult 20 osa
Ma veel ei tea,kas kirjutan seda edasi või mitte : )
Eks näeb,kuid palun,siin on 15 osa...

#15.
Song: Jessie J-Price Tag

“Tere jälle,”kuulsin häält,mille peale silmad avasin ja tüdinult Adamile otsa vaatasin.
“Tee mulle teene ja tõmba uttu,”ohkasin ja sulgesin uuesti silmad.
“Ei saa,mul on igav ja teiega on lõbus rääkida,”naeris ta vaikselt ja tundsin,kuidas ta mulle lähenes.Kuna minu kõrval oli koht vaba,pidi ta sinna muidugi istuma.
“Sellel mehel veab,kellega te koos olete,ja ma olen kindel,et sellel mehel veab,et ta saab lapse teiesuguse naisega,”sosistas ta vaikselt,mille peale silmad avasin ja pea tema poole pöörasin.
“Kui ma ka nii mõtleks,kuid kahjuks ma lähen tema sünnipäevaks kohale ja järgmine päev lähen temaga lahku,lapsest ta teada ei saa,”rääkisin talle südamelt ära ja ohkasin nukralt.
Noormehe silmad suurenesid ja ta vaatas mind üllatunult.
“Miks sa ei räägi talle?Usu mind,laps on teie õnne võti,”proovis ta mind ümber mõtlema panna.
“Nojaa võibolla,kuid tema karjäär on olulisem,ma oleksin talle takistuseks,”ohkasin jällegi ja tõmbasin jalad istmele,võttes kätega nende ümbert kinni.
“Kes su kutt on?”küsis ta järsku,mille peale võpatasin.
“Nick Jonas,raske uskuda,kuid on,”pomisesin vaikselt,vastu tahtmist küll,kuid ma tundsin,et ma saan teda usaldada.Veider!
“Autch,kuulsusega on tõesti raske elada,”tundis ta mulle kaasa ja patsutas parema käega vastu mu vasakut põlve.
Viisin pilgu talle ja naeratasin talle õrnalt. “Ta ema ja isa lööksid mu maha,nagunii mõtleks,et ma röövisin nende poja süütuse ja laps on selleks,et raha saada ja mida veel,”porisesin vaikselt ja lõin pea vastu peatuge.
Adam hakkas naerma sellepeale,piisavalt kõvasti,mille peale kõik talle otsa vaatasid.Panin talle käe suu ette ja vabandasin teiste ees.
“Sorry,”turtsus Adam ikkagi ja vangutas pead.”Esiteks,see oleks veider kui sinusugune 50 kilone tüdruk vägistaks 70 kilost kutti,”naeris ta jällegi,kuid seekord vaiksemalt.Vaatasin talle altkulmu otsa ja urisesin,”Ma olen esiteks 47 kilo,”parandasin teda ja vaatasin kõrvale,”Nick on 64 kilo,”lisasin juurde.
“Noh ikkagi,sind saab näpuga ka eemale lükata,”itsitas ta vaikselt,mille peale ma käega vastu laupa lõin mitu korda.
Noormees tõmbas käega läbi oma mustade juuste ja vangutas jällegi pead.
“Kui mingeid probleeme oleks,nagu see,et sa lähed sinna tema sünnipäevale ja järgmine päev kohe lahkuminek,kui midagi vaja on siis helista mulle,ma aitan sind,”naeratas ta lahkelt ja ulatas mulle paberi,kus oli tema number.
Vaatasin talle otsa ja ohkasin,”Ega mul muud valikut pole,sa oled ainuke,keda ma tunnen.”
“Kui vana sa oled?”küsis ta järsku,mille peale naersin mina seekord,”18,saan see aasta 19.”
“Ahsooh,ma võin näha välja nagu 20,kuid olen tegelt 27,”kehitas tema õlgu ja müksas mind õrnalt.
“Ei ole,”vaatasin teda suu ammuli.
“Kuule,kas mind on tõesti siis ilma meigita ära tunda?”küsis ta haavunult ja torutas alumist huult.
“Eee,”sasisin oma pead ja vaatasin talle mõtlikult otsa.Adam...Adam...Adam Lambert?
“Wait,sa oled Adam Lambert?”küsisin üllatunult,mille peale ta käed kokku lõi ja pomises “Tänu jumalale”
Naersin vaikselt. “Mis sa Eestis tegid?Mina arvasin,et kuulsused ei teagi,kus Eesti asub ültse,”turtsusin naerda. “Ega ma nii loll ka pole,”porises ta solvunult ja ristas käed rinnal.
“Sorry no,”vaatasin talle endaarust nunnu näoga otsa ja tegin kutsikasilmi.
“Eks ma pean sulle andestama,kui sa nii nunnut nägu teed,”naeris ta ja kallistas mind tugevalt.
“Hakkame maanduma,palun kinnitage oma turvavöö.Aitäh,et...”rääkis piloot midagi,kuid ma vaatasin pingsalt välja ja varsti nägingi tulesid,linnatulesid.
See oli ilus.Kell oli ka ju alles 10pm. “Kus sa peatud?”küsis Adam järsku,mille peale võpatasin.
“Eee hotellis,”sosistasin ja panin käe südamele,hingates sügavalt sisse ja välja.
“Ahsooh,ma võin sulle mingis kallimas hotellis sviidi võtta? Tahad?”pakkus ta ja vaatas mulle naeratades otsa.
“Oh ei,ma ei saa ometi sinu rahast elada,”turtsusin ja raputasin kindlalt pead.
“Otsustatud,sa ööbid siis Nicki kodule kõige kallimas hotellis,sviidis,”ütles Adam kindlalt ja helistas kohe...Hotelli vist.
“Sviit on valmis ja auto kah,kes sind sõidutab,”ütles ta naeratades.Oigasin sellepeale ja mõtlesin juba põgenemisele.
“Põgeneda sa ei saa,ma olen sust kiirem,”katkestas ta mu mõtlemise,nagu ka mu plaani mis kildudeks kohe läks.Urisesin vaikselt.
Tundsin,kuidas lennukirattad maad puutusid,tehes jõnksatuse ja järgmisena hakkas hoog vähenema.Pidurtati.
Kohe,kui lennuki uksed avanesid,jooksin hooga uksest välja,arvatavasti oli tolmupilv ka järel.Ootasin oma spordikotti ja kohe,kui kätte sain selle,jooksin lennujaamast välja.
“Ma ütlesin sulle,”naeris Adam kohe,kui uksest välja sain.Kuidas ta kurat siia nii kiiresti sai?
Mühatasin ja andsin alla,istudes siis musta limusiini.Istmed olid samuti musta värvi,nahast.
“Fain,kuid ma olen 4 päeva aind,”porisesin vaikselt ja vaatasin oma telefoni,“Parandus,3 päeva!”
Peatusime uhkema hotelli ees,mille peale taaskord oigasin ja siis autost välja ronisin,käekott ühes käes,spordikott teises.
“Helista,kui midagi on,”kallistas Adam mind viimast korda ja istus autosse tagasi.”Jajah,”pomisesin omaette.
Kõndisin hotelli sisse ja vaatasin huviga ringi,mille peale võisin välja näha vägagi totakas.
“Tere,kas saab teid aidata?”küsis teenindaja vaikselt,klõbistades küüntega vastu arvuti klaviatuuri.
“Ee jah,mul on tuba broneeritud,”pomisesin ja sasisin oma juukseid,öeldes talle seejärel oma nime.
“Tuba number 890,üheksas korrus,liftist välja paremat kätt kolmas uks,”ütles teenindaja ja ulatas mulle võtme.Tänasin teda ja suundusin siis liftide poole.
“Üheksas korrus,üheksas korrus...”korrutasin omaette ja vajutasin siis numbrile üheksa.Lift liikus nagu tigu,vaikselt,vaikselt,vaikselt ülesse.
Ma jäin peaaegu magama,kuid kui jõnksatus käis,olin kohe ärkvel.Uksed avanesid ja ma võtsin oma spordikoti taas kätte,käekott oli õlal ja suundusin siis liftist välja paremale poole.
“Kolmas uks,kolmas uks...”korrutasin taaskord omaette ja vaatasin ust siis.890.
Minu tuba! Avasin ukse ja viskasin spordikoti maha,pannes siis ukse tagasi kinni.Suundusin magamistuppa ja viskasin voodile väsinult pikali.Haigutasin.Sirutasin.Ja uinusin.

Ouyeaaaaaaa,hahah,ouyeaa,hahah ...Ärge küsige : D
5 osa aind veel ja siis on FINITO!
Niisiis
Kommentaare tahaks ikka!
Kriitikat ka !
Ja kui leiad vea(d) siis võid öelda : )
-Vicky

Super!

Ega on kindlalt parem kui minu oma... !

UUT!

Kissu- Thank you Ei oleeeee ometi *mossitab taas* Sinu oma on parem *näitab keelt*
JA EI VAIDLE MINUGA!!!!
Ma olen noorem! Loogiliselt nagu vanemale vastu ei hakata,kuid mul on ometi õigus seekord,et sinu jutt on parem : D

Oh issakene .... Adam Lambert ? :O , no tõesti .. *vangutab pead*
Aga et jutt on sul muidugi üliiiiisuper !!! . niiet ei vaidle Kissuga eks ?! -.-
Aint et see ei ole super, et ainult viis osa on ;S
Jutt on super ja ma ootan uut osaaa !! *lalalaaa*
Kls!! .

Sandra-- Mhh -.- Adam on nunnu *näitab keelt*
Ei ole *raputab pead* Ja kuidas veel vaidlen
Ojaaa,kuidas veel super,et AINULT 4 OSA ON VEEL *HappyDance*
Okayyy,saad uue osa
Kls

#16.
Song: Charice-One day (Hea laul,Nick Jonase kirjutatud ; )

Avasin väsinult silmad ja vaatasin seda värisevat,piiksuvat pisikest vidinat,kes mind äratas.
“Jobu telefon,”porisesin ja võtsin selle siis kätte,vaadates helistajat.Nick.Hüppasin kohe püsti ja köhatasin hääle puhtaks võttes seejärel kõne vastu,”Hey.”
“HeyHey,kuidas läheb?”küsis ta rõõmsalt.Vaatasin kella mis oli 10 am.
“Normaalselt ja endal?”küsisin viisakalt vastu,sasides oma juukseid.Näpud jäid juustesse kinni,mille peale vaikselt oigasin.Pigem nagu vaevukuuldavalt.
“Suht sama,ma igatsen sind,”sosistas ta vaikselt,igatseval häälel.Väristasin alumist huult ja hoidsin pisaraid tagasi.
“Mina sind samuti,”sosistasin vastu ja pühkisin pisara,mis oli leidnud tee mu silmast välja.
“Meil hakkab siin paari tunni pärast pidu,ma tahaks,et sa oleksid ka siin,”ohkas ta nukralt,mille peale õrnalt muigasin.Ma olengi kohal!
“Ma tahaks ka kohal olla,”sosistasin vaikselt,proovides kurvema häälega seda öelda.Vist isegi toimis.
“Aga ma pean minema,armastan sind! Tsau,”ütles ta ja mulle tundus,et ta naeratas just.
“Mina armastan sind samuti!Tsau.”
Ohkasin ja võtsin spordikotist oma kleidi,lokitangid ja kingad.Saatsin Kevinile sõnumi,mis hotellis ma olen ja mis tuba.
Tõmbasin kleidi endale selga ja hakkasin endale lokke tegema,selliseid keerdlokke.Võimis iganes need ka pole.Naersin omaette ja vangutasin pead.
Kui lokid tehtud,tegin kerge meigi ja tõmbasin kingad jalga,võttes voodiservalt käekoti,kus oli sees telefon,pisike peegel.
Tõmbasin mantli peale ja suundusin koridorri,kuna keegi koputas just uksele.Vaatasin end veel korra peeglist ja avasin ukse.Ukse taga olid muidugi Kevin ja Joe.Naeratasin ja kallistasin neid.
“Oled valmis?”küsis Kevin naeratades.Noogutasin talle ja suundusime siis tagasi alla,istudes Kevini autosse.
“Sa oled nagu kingitus,me pakime su ära ka,”lohutas Joe mind,mille peale ma kulme kortsutasin ja Kevinile otsa vaatasin. “Meil on nagu piisavalt suur karp,kuhu sa mahuksid ja siis kui me sind tooma lähme,ronid sa karpi ja me lohistame sind elutuppa,”rääkis Kevin plaanist,mille peale kulme kergitasin ja noogutasin vaikselt kaasa.
“Muud valikut nagunii pole,”ütles Joe naerdes ja tegi silma mulle,mille peale talle vastu kukalt laksatasin vaikselt käega.
Kui maja juurde saime,jooksime kolmekesi majja ja nad viisid mu külalistetuppa.Natukese ajapärast tuli Proua ja Härra Jonas sinna,vaadates mulle otsa.
“Ee tere,minu nimi on Vicky,”tutvustasin ennast kohe ja tõusin püsti,sirutades käe Proua Jonase poole.
Naine naeratas ja kallistas mind. “ Denise ja kutsu ka mind nii,”sõnas ta sõbralikult ja silitas mu juukseid.Sõbralik!
“Paul Kevin,kuid kutsu Pauliks,muidu ajatakse meid Keviniga sassi,”naeratas ta ja surus mu kätt.
Noogutasin hoogsalt kaasa ja kohe tuli uksest sisse Frankie. “Sina oled Vicky eks?”küsis ta ja kergitas vasakut kulmu.Kükitasin ja Frankie kallistas mind kohe.
“Kui Nickiga ei lähe hästi,siis tea,et ma olen vaba,”sosistas ta mulle kõrva ja tõmbus minust eemale,tehes mulle silma.Naersin vaikselt.”Eks ma arvestan sellega,”noogutasin ja tõusin püsti tagasi.
“Okay aeg,”ütlesid Kevin ja Joe korraga tuppa hüpates ja vedasid suurt kasti enda järel.
Oigasin ja ronisin kasti sisse,muidugi naid aitasid mind ja Kevin lohutas,et nad tegid õhuaugud kah.Joe ei tahtnud neid algul teha,kuid Kevin on vähemalt mõistusega!
“Au,”porisesin,kui nad jõnksutasid kasti ja mul hakkas tasapisi süda pahaks minema.
“Niisiis Nick,palju õnne sünnipäevaks,”hüüdsid nad koos.Piilusin väiksest august välja ja taipasin,et ma olen ültse Nicki magamistoas ja ta istus diivanil,kuid kohe tõusis püsti.Nad ulatasid Nickile väiksemaid kingitusi ja asju,kuni Nick jäi vaatama kasti. “Mis seal on?”küsis ta uudishimulikult. “Kingitus,elus kingitus,”naeris Joe,mille peale vaikselt mühatasin.Nick tuli lähemale ja ma valmistusin püsti tõusma,kuna ta pidi ülevalt peakohalt kaane ära võtma.
“Ma teen selle hiljem lahti,”ütles Nick vaikselt,mille peale teised ütlesid,et tee see suur kohe lahti.
Mul tahtis hing kinni jääda,mõeldes,et peaksin olema siin veel ma ei tea mitu tundi kinni.
Nick naeris vaikselt ja eemaldas kaane aeglaselt,mille peale me püsti tõusin.Nick vaatas hetkel kõrvale,kuid kui kohe minu poole näo pööras,vaatas ta mind üllatunult.”Vi?”küsis ta ja haaras mind enda kallistusse. “Hapnikku,”vigisesin ta kaisus ja naersin,mille peale ta kohe lahti lasi.
“Palju õnne,”naeratasin ja ulatasin talle kingituse,suudeldes teda põsele.Ta vaatas mind õnnelikult,silitades mu põske õrnalt ja vaatas terve see aeg mulle silma.
Teised olid juba ära läinud,jättes meid kahekesi. “Oh kuidas ma sind igatsesin,”sosistas ta ja suudles mind armastavalt.
“Ma armastan sind,”sosistas ta vaikselt,mu huulte vastas ja tõmbas mind endale lähemale,hoides käsi mu puusadel.
“Mina sind samuti,”sosistasin vastu ja mässisin käed ta kaelataha,liibudes rohkem tema vastu.
Naeratasime teineteisele ja kallistasime tugevalt.Vaatasin seina ja mõtlesin nukralt,kuidas ma saan talle homme nii teha.
Ma vihkan ennast!
Ma olen isekas,ennastäis bitch.See on tegelt veel lahkelt öeldud.
Kuid täna.Täna on viimane päev meil koos olla!
Siis on igavesti lahus.Ohh Nick!
Igavene armastus,kuid igavesti lahus!
Loodetavasti!
Naeratasin talle veelkord ja surusin enda huuled tema omadele,suudeldes teda armastavalt.

Niisiis:
kommentaare!
Kriitikat!
Kui leiad vea(d) siis palun ütle : )
-Vicky

PS! Uue osa kohta ma hetkel öelda nüüd ei oska :/ Suht esmaspäeval on proovieksam,siis suht õpime matat,kuna 2 juuni on mata proovieksam ja siis hakkavad kohe pmt nagu eksamid -.-
Loodan,et saan vahepeal uue osa lisada :)

Ülisupermega jutt ju ! (: ,
uut ootan ;; .
kuid ka edu ofc siis eksamiteks *patsutab kaasatundvalt ja sõbralikult õlale*
30 mai on mu endal ka inka eksam -.- , ülemineku oma õigemini, kuid siiski .. fp.
Uut ootan : ) ,
Kls ! .

Ülisuper jutt tõesti!

Em... sinu oma on parem ...
JA VAIDLEN IKKA SINUGA!

Uut!!!!!

Sandra-- Thanke : D Nojahm,mul on 3 eksamit *facepalm*+ veel Mata proovieksam -.-
So yeah,but thank you ^.^

Kissu-Aww thank you ^.^
Khm,ei ole *mossitab* EI VAIDLE?!?!?!??!??!
Ma solvun muidu

Aga ma lisan siis uue osa täna jälle ^.^ Ahjaaa,kui selle jutuga lõpetan siis ma saan teile pakkuda kahte juttu : D Eks ma siis räägin neist hiljem lähemalt
Aga palun:

#17.
Song: Charice-One day ( Sama laul,i know,kuid see lihtsalt kummitab mind ja ma ei suuda laulu vahetada -.-)

Kõndisime koos alla,hoides käest kinni ja läksime elutuppa,kus olid külalised ja tulid Nicki õnnitlema.Nick naeratas kõigile,kuid hoidis kindlalt mu käest kinni,tahtmata seda lahti laskmast.
“Kas Nick on leidnud endale silmarõõmu?”küsis üks tumetate juustega,pruunide silmadega tüdruk Nickilt,naeratades mulle.
“Jep,Vi-Demi-Vi,”tutvustas Nick meid,mille peale noogutasin ja tüdruku kätt surusin.
“Ahjaa,sina oledki see tüdruk,kellest Nick muudkui jahvatab.”Tüdruk vaatas toas ringi ja ta silmad jäid pidama blondide juustega kutil.Tuttav peaks mainima.Oh.Sterling Knight.
“Hey Nick,palju õnne.”Pruunide,lokkis juustega,siniste silmadega tüdruk tuli joostes Nicki juurde ja kallistas teda tugevalt,mille peale ma käe eemaldama pidin.
Tüdruk viis pilgu mulle ja vaatas mind hindavalt.
“Ja kes tema on?”küsis ta umbes sellise häälega,et kes ta siia sisse lasi.Nojah.
“Miley,tema on mu tüduk,Vi,”sõnas Nick ja lükkas Miley endast eemale,võttes mu piha ümbert kinni,tõmmates mind endale lähemale.
“Tüdruk.”Ta krimpsutas nina ja pööras ennast kannapealt ringi,kõndides eemale,juuksed taga lehvimas.
“Ta tundub...sõbralik,”ei leidnud ma sõnu ja sasisin õrnalt oma juukseid.
“Ta tahtis,et me jälle käima hakkaksime,kuid ma ütlesin,et mul on tüdruk olemas,keda ma armastan ja temaga igavesti koos tahan olla,”naeratas poiss mulle ja surus enda huuled minu omadele.Kuulsin igaltpoolt “üü” või siis ahhetusi.
“Nicholas,”kilkas üks tüdruk,samuti mustade juuste ja pruunide silmadega.Ta kallistas Nicki ja vaatas mulle otsa,”Sa oled vist Vi,Nicki tüdruk,”naeratas ta ja kallistas mindki.
Vaatasin tüdrukut üllatunult,kuna ma ei oodanud sellist kohtumist.”Selena,Nicki parim sõbranna,”tutvustas ta nüüd ennast ja raputas mu kätt,minnes siis tantsima tagasi.
Vaatasin tüdrukule päranisilmi järgi,suud maigutades. “Energiline,”pomisesin ainult.
Märkasin Kevinit kaugemal.Ta seisis seal ühe naisega,Daniellega vist,kuna nad vaatasid teineteist armunult ja aegajalt suudlesid.Naeratasin endamisi ja Nick vedas mind edasi,tutvustades mind teistele.
Ega ma ei imestanudki,kui külaliste seas oli: Allyson Stoner,Taylor Lautner,Samantha Barks ja teisigi.
Pidu kestis veel paar tundi.Sain selle aja jooksul paljude kuulsustega tuttavaks ja nad kõik tundusid sõbralikud,peale Miley,kes üritas Nickile külge lüüa.
Kui külalised lahkusid,aitasin neil koristada ja tundsin siis,kuidas järsku süda pahaks läks.
“Nick,kus teil vets on?”küsisin vaikselt ja tundsin,kuidas järjest halvem hakkab.
“koridoris,paremat kätt teine uks,mis siis?”küsis ta vastu,kuid ennem kui vastata sain jooksin kiirelt vetsu ja lukustasin ukse,kallistades järgmisena vetsupotti.
Loputasin seejärel suu ära ja istusin vanni servale. “Vi kallis,kas kõik on korras?Lase mind sisse,”kuulsin uksetaga Nicki närvilist häält.
Ohkasin vaikselt,mõeldes,mida ma talle ütlen ja kuidas ma talle ütlen,et ma ei saa rohte võtta.
“Vi,lase sisse Danielle siin,”ütles Dani vaikselt.Nimelt me saime peo ajal üpriski lähedasteks,põhimõtteliselt olime parimad sõbrannad,õed.
Lasin Danielle sisse ja istusin tagasi vanniservale,vaadates pingsalt maha.
“Räägi,mis on,”palus Dani ja istus minu kõrvale. “Noh,emn,kuidas öelda,ma...ma..ma olen rase,”sosistasin vaikselt ja tundsin pisaraid põskedel.
“Rase? Nagu teisest kutist?”küsis Danielle ehmunult,mille peale ma pead raputasin ja talle otsa vaatsin. “Ei,ma olen Nickist rase,”sosistasin ja tundsin,kuidas kurku klomp tekkis.
“Ni..Ni...Nickist,”kokutas ta ja tal vajus suu lahti,vaadates mulle pärani silmi otsa.
“Mhmh,”mõmisesin vastu ja peitsin näo kätesse,hakates nutma seejärel. “Tshh Vi,ära nuta,”sosistas Dani ja kallistas mind tugevalt.
“Palun ära ütle Nickile,”palusin ja vaatasin talle otsa. “Ma ei taha,et ta teada saaks,”sosistasin ja vaatasin seejärel maha,vaikselt ohkasin ja tõstsin taaskord pilgu.
“Ma luban,kuid sa pead talle kunagi ikka ju ütlema,”sosistas Danielle vastu,kuna teised olid uksetaga ja tahtsid samuti sisse tulla.
“Kunagi jah,kuid mis me neile ütleme?”küsisin ja hakkasin näppudega mängima.Tavaliselt käitun nii,kui ma närvis olen.
“Mul on mõte,”muigas ta ja tegi ukse lahti.”Temaga on kõik korras,ta sõi vist midagi,mis talle ei sobinud,ma andsin talle juba rohu ära,”ütles Danielle teistele ja koheselt olin Nicholase kaisus.
“Ma nii muretsesin,”sosistas ta mulle vaikselt kõrva ja silitas õrnalt mu selga.
“Kõik on korras,”pomisesin vastu ja kallistasin teda tugevalt,peites näo ta kaelavastu.
Jahm,kõik on korras.

Aga siis:
Kommentaare!
Kriitikat!
Ja kui leiad vea(d) siis pliis ütle ^.^
-Vicky ![b]

nii nummi (A) .
mulle täiega meeldis !! :)
the best ,
uut ootan ;; .
btw, edu sulle eksamiteks ;; , mitte halvaga : ) , (=
uut osa ootan ;;
kls ! .

Super nagu ikka!

Mm... parem kui minu oma, :)

UUT!

Peaks kah oma järjekale uue osa kirjutama

SUPER!

Hmm... See on parem Kui Minu Oma! :)

UUT! :)

sorry, et pole vahepeal kommenteerinud. Pole lihtsalt eriti aega leidnud. Üritan edasipidi aktiivsem olla

Aitäh kõikidele lugejatele,kuid mul on kahju teatada,et ma ei tea,kuna ma uue osa lisada saan :/ Mul pole netti ja suures arvuti saab aind netipulgaga,kuid kõik mu jutud on enda arvutis.
Kui veab,saan lisada kui lähen ülenurme,kui ei siis ma saan alles hea juhul 9 juuni,kui ei siis 10 juuni -.- Kõige paremal juhul 4 juuni.
Loodan,et saate aru!
-Vicky

E: Niisiis,ma sain enda arvutiga netti,netipulk hakkas siin tööle nüüd *HappyDance*
Aga ma loodan,et ma saan õhtul ka netti ja ma lisan siis ülesse uue osa Wink

jälle teed vease Miley jäledaks inimeseks kes Nicki taga ajab ... =(

Kels- You know why ^^ I dont like her *FacePalm*
Tead,kui raske on teha inimest,kes mulle ei meeldi nagu vapustavalt toredaks ja sõbralikuks -.-
It's impossible

Okay,ma teen topeltposti : )
Ma lisan siis uue osa ülesse ära,sest ma ei tea,kas ma homme õhtul saan netti

#18.
Song: Akcent-My Passion

Terve tänase päeva Nick poputas mind ja ei lubanud voodist välja.Ma pidin magama tema toas,tema voodis ja ei tohtinud sentimeetrit ka liigutada.Lõbuuuuuuuus!
“Nick,kas ma vetsu võin minna?”küsisin vaikselt ja vaatasin talle küsivalt otsa.
“Muidugi,kuid...”hakkas ta jällegi pihta,kuid ma vaigistasin ta,”Ma saan ise hakkama.”
Koperdasin tema vetsu ja lukustasin ukse,igaksjuhuks.Tegin asjatoimetused ära ja pesin käed puhtaks,vaadates end siis peeglist.
Kohe,kui vetsust välja sain olin Nicki süles ja teel voodisse tagasi.Kohe kui voodis olin möödus aind sekund,kui Nick mässis mulle teki ümber.
Ohkasin alla andvalt ja viskasin pikali,tõmmates teki üle pea ja oigasin.
“Kas sul on paha?Tahad ma toon sulle midagi?”küsis Nick ehmunult ja kiskus mul teki pea pealt ära,vaadates mind murelikult.
“Ei minuga on kõik korras,peale selle,et mul on nagu täitsa palav ja ma olen palavusse suremas,”porisesin ja lükkasin teki endalt maha.Nick oli lisaks mulle enda riided andnud,dressipüksid ja enda t-särgi.
Nick ohkas vaikselt ja viskas minu kõrvale pikali,võttes mu enda kaissu.Toetasin pea ta rinnale ja kuulasin ta südamelööke,mis olid rahustavad ja mille peale mul uni peale tuli.
Noormees suudles mind aegajalt laubale ja ümises vaikselt 'A little bit longer-i'.
Järgmisel hetkel ma juba magasin Nicki kaisus.

–?--
Oli kevadine varahommik ja uni läks just ära.Tõusin istuli ja ringutasin end,tundes siis,kuidas keegi mu selga õrnalt silitab.Viisin pilgu seljataha ja nägin Nicholast,kes naeratas õnnelikult ja tõmbas mu enda kaissu tagasi.”Ma armastan sind,”sosistas ta siis ja suudles mind armastavalt,kuid ka kirglikult.”Mina armastan sind samuti,”sosistasin talle vaikselt vastu,sasides ta juukseid ja tõmbasin noormeest enda poole rohkem.
Uks avanes ja tuppa jooksis tumepruunide juustega,pruunide silmadega pisike tüdruk.Ta oli vaevu 3-aastane.”Emme!Issi!”kilkas ta ja tõstis käed ülesse,andes märku,et ta tahab voodisse tulla.
Tõstsin lapse meie vahele ja vaatasin last.Ta oli näojooned saanud Nickilt,nagu ka silma-ja juuksevärvi.Tüdruk naeratas,mis tõi esile tema hambad.
“Tere hommikust Nichole,”ütles Nick mu kõrval ja võttis lapse enda sülle,visates korraks ta õhku ja püüdis ta kinni.Tüdruk kilkas vaikselt ja kallistas Nicki tugevalt,surudes oma pisikesed huuled Nicki põsele.Muigasin õrnalt ja jälgisin neid.”Näed,kui õnnelikud me oleme,”ütles Nick vaikselt ja tõmbas mu enda kaissu. “Mäletad,sa ei tahtnud mulle öelda,et sa oled rase ja tahtsid põgeneda,kuid sa ikkagi ütlesid mulle ja näed,me oleme abiellus ja meie perre on tulemas teine laps,”sõnas Nicholas vaikselt ja asetas oma käe õrnalt mu kõhule.Ma ei pannudki ennem tähele,et mul on üpriski suur kõht ees.Hakkasin talle vastama,kuid ta aina kaugenes ja kaugenes kuni....

–?--

Ärkasin ülesse ja vaatasin toas ringi.Olin siiani Nicki kaisus ja ta käsi oli mu kõhul.Võpatasin sellepeale.Kas Danielle ütles talle?
Ronisin ta kaisust kuidagi välja ja jooksin kiiruga Danielle ja Kevini uksetaha,koputades vaikselt uksele.Uks avanes ja Kevin vaatas mulle otsa.
“Kas Dani on siin?”küsisin vaikselt ja Kevin lasi mind tuppa. “Danielle,ega sa Nickile ei ütlend?”küsisin kohe,unustades korraks,et Kevin oli seljataga.
Surusin silmad tugevalt kinni ja vaatasin Kevinile otsa.
“Mida ta Nickile öelda ei tohi?”küsis Kevin ja ristas käed rinnal,vaadates meid altkulmu.
“Seda,et ma pean minema.” “Seda,et ta peab minuga homme kaasa tulema,”ütlesin Daniellega samal ajal.”Mhmh,”mõmises Kevin ja lükkas mind Dani kõrvale istuma,vaadates meid veidi pahase pilguga.
“Dani?” “Vicky?”küsisime tüdrukuga ühel ajal ja vaatasime teineteisele otsa.Ohkasin vaikselt ja vaatasin maha,kuid kohe viisin pilgu Kevinile.
“Ma olen Nickist rase,”sosistasin ja surusin huuled peenikeseks kriipsuks.
“Sa...Oota...Mida?...Kuidas?...Kuna te?”kokutas Kevin ja istus meie kõrvale. “Mis sa arvad,kas teie vanemad löövad meid maha?”küsisin vaikselt ja viisin pilgu Kevinile taaskord.
“Maha nad teid ei löö,kuid paraja peapesu saab Nick küll,”pomises Kevin ja vaatas mind.
“Mitmes?”küsis ta vaikselt ja vaatas mu kõhtu.”Esimene kuu vist,vist,ma pole kindel,”pomisesin kulmu kortsutades ja vaatasime korraga ukse poole,kus oli Joe.
“Püha jumal,”oigasin ja peitsin näo kätesse.”Oota rase?Nickist?Kuna?Mida?Kuidas?”kokutas seekord Joe.Tõmbasin Joe enda juurde hooga ja lükkasin ta istuma.
“Nickile ei ütle sõnakestki,mitte kui kellegile eks,ma kaon homme ja ta ei näe mind kunagi,”lubasin,mille peale mõlemal vennal silmad suureks läksid.
“Unista aga edasi,sa ei lähe mitte kui kuhugile,me aheldame su enda külge kinni,”lubas Joe ja Kevin noogutas sellepeale kaasa.
Kissitasin silmi ja lubasin,et ma ei lähe mitte kuhugile.Nemad lubasid,et nad ei räägi veel Nickile ega oma vanematele.Oh jessas.

Niisiiis see on vast pikem osa : )
Kommentaare!
Kriitikat!
Kui leiad vea(d) anan teada : )
-Vicky

Ohissake . nii hea !! ;; .
Parem kui minu oma ;P
Uut ootan (A) .
Ikka supppper hästi kirjutad tips ;; .

SUPER!

Ja parem kui minu oma kah ~

uuut!!