It's like a dream come true 44. osa (UUS OSA, LUGEGE(30. juuni))

Külaline

hea.
pikem oleks võind ollla

aga käbe uut

thx kkaia-

Oleks võinud olla jh!

Uut... saab..... kunagi....

Super (L)

HayAsh kirjutas:: On On!

Kuigi pole minu kirjutatud see kord...

Muide Krissu THX! :)

Uus osa siis...
See kord siis minu kirjutatud ikka!

Eelmises osas:

Kui söödud siis tegime ikka vee seda sama mida enne. "Serously let's do something!" ütles Emma. "But what?" küsis Sofia. "Um.. let's play something," ütles Emma. "What?" küsisid kõik peale Emma. "Truth and Dare," ütles järsku Sofia. "Let's play." ütlesid kõik koos peale Sofia. Nick läks ja tõi ühe pudeli. Ta veeretas esimesena ja see jäi Emma peale. "Truth or dare?" küsis Nick. "Um... truth!" ütles Emma. "So, what you guys talk in Estonian?" küsis Nick. "Um...." ütles Emma ja vaatas minu, Anna ja Sofia poole. "MKM," ütles Anna. "Ah... um.... we talked about us. Can't say more, sry!" ütles Emma.

Uues osas:

"You have to tell it!" ütles Nick. "No!" karjus Anna. Kõik vaatasid teda. "Nothing!" ütles Anna kohe varsti. "Ütlen või ei?" küsis Emma Annalt. "Ütle siis!" ütles Anna üsna ükskõikselt. "Okey... we talked about Anna like someone... and i can't say his name... beacause Anna don't wanna you guys know it yet!" ütles Emma. "Okey." ütles Nick vaid sellepeale. Emma keerutas ja see jäi Frankie peale. "So truth or dare?" küsis Emma. "Truth!" ütles Frankie. "So.... Do you like anyone?" küsis Emma. "Yes!" vastas Frankie. "Good!" ütles Emma üsna kavalalt. Frankie keerutas ja see jäi minu peale. "Truth or dare?" küsis Frankie. "Truth!" ütlesin ka mina. "So... do you still love Nick?" küsis Frankie. Ma olin mõnda aega vait ja siis ütlesin vaikselt: "Yes!" "What?" küsis Frankie. "I said: yes!" ütlesin. "Okey!" ütles Frankie ja ma keerutasin pudelit. See jäi Joe peale. "So truth or dare?" küsisin mina. Joe ei vastanud midagi ja ma karjusin siis: "Joe, truth or dare?" Joe võpsatas sellepeale ja küsis: "What?" Mina, Emma, Sofia, Anna, Nick ja Frankie hakkasime sellepeale naerma. Kevin vaatas meie poole ja küsis: "What's so funny?" "Nothing!" ütlesime kõik korraga ja lõpetasime naermise. "So Joe, truth or dare?" küsisin mina. "Truth!" ütles Joe. "Um... i have no idea what to ask!" ütlesin mina. Emma sositas mulle midagi kõrva. "So Joe, do you wanna date with Sofia again?" küsisin mina. "Of course yes!" vastas Joe. "Good!" ütlesin mina. "Hahaha... mina ja Emma... oleme hea paar ikka ... haha!" ütlesin mina. "Ojaa!" vastas Emma. "What?" küsisid poisid. "Nothing very important." ütles Emma. Me mängisime seda üsna kaua ja küsisime koguaeg küsimusi kuna keegi ei öelnud kunagi tegu(dare). Kuskil kella 12 ajal öösel läksime ära magama.

Järgmisel päeval:

Ma ärkasin üles kuna mu telefon helises. Ma vastasin sellele: "Mhm?" "Hey, Karolin! Ma olen siis Kaitlyn. Ma tahtsin sult midagi küsida." ütles siis tüdruk nimega Kaitlyn. "Ja?" küsisin mina uniselt.
______________________

Seda ma Kaitlyn küsib saate teada uues osas... Smile

Kui lugesid siis võiks komenteerida ka!

ÜliHea

Täiega meeldib *hug*
Paar viga oli, aga neid ei pane isegi tähele .

Külaline

megahea.
kiiresti uut :) .

Alice - Thx, tore teada, nojah seda juhtub... :)

kkaia - Thx, uus tuleb kunagi... :)

ohsa , ma lugesin palju , ma polnud palju lugenud ka :d
Vägaaa head osad olid !!! <33

Monza - Nojah.... thx!

Uus osa siis ka! Smile

Muide Kaitlyn on Karolini(minategelane) klassiõde, kes kolis ka mingil põhjusel jutu käigus Ameerikasse.

Eelmises osas siis:

Järgmisel päeval:

Ma ärkasin üles kuna mu telefon helises. Ma vastasin sellele: "Mhm?" "Hey, Karolin! Ma olen siis Kaitlyn. Ma tahtsin sult midagi küsida." ütles siis tüdruk nimega Kaitlyn. "Ja?" küsisin mina uniselt.

Uues osas:

"Kas me võiks mõni päev kokku saada?" küsis Kaitlyn. "Um... i have no idea!" ütlesin mina. "Miks siis?" küsis Kaitlyn. "Ausalt öeldes, ma ei tea kunas mul on vaba aega," ütlesin mina. "Okey, eks ma helista siis hiljem sulle tagasi, sau!" ütls Kaitlyn. "Mida iganes... sau!" ütlesin mina ja lõpetasin kõne. "Damn... uni ka nüüd läinud." Ma vaatasin oma telefoni pealt kella ja see näitas alles hommikul kell 6. Ma siis vahtisin seda telefoni suht kaua, kuni keegi ütles: "Mis seal nii huvitavat siin on ka?" "Kus, mida?" küsisin mina. "Seal telefonis!" ütles see sama isik. "Ei midagi, mis sa siis nii vara üleval oled?" küsisin mina. "Und pole, ja ise?" küsis see sama isik. "Anna, mind äratas see asi siin üle." ja näitasin oma telefonile. "Miks siis?" küsis Anna. "Kuna üks isik helistas mulle!" ütlesin ma. "Okie!" ütles Anna ja kõndis edasi. Ma tõusin voodist ja läksin vannituppa et end korda teha. Paar minutit hiljem juba otsisin omale riideid. Ma siis valisin mustad teksad, ja roosa pluusi. Panin need selga ja läksin alla. Kus oli juba ka siis Anna. "Hey again!" ütles vaikselt. "Hey sullegi!" ütles Anna ja sõi oma võisaia edasi. Üsna pea helises mu telefon taas. "Omg!" ütles mina ja kõndisin üles. Kui ma oma tuppa jõudsin ja olin juba telefoni kätte võtnus siis kõne lõpes. "Ah vahet pole!" ütlesin vaikselt ja võtsin telefoni kaasa. Läksin tagasi alla. "Noh, kes helistas siis?" küsis Anna. "Ma ei tea, ei huvita ka!" ütlesin mina ja otsisin külmkapist mida võiks süüa. "Sa sõid vorsti ära?" küsisin Annalt. "Kahjuks jah!" ütles Anna. "Ahah.. siis!" ütlesin ja panin külmkapi ukse kinni.

Paar tundi hiljem:

"Good Morning!" karjus Frankie. "Jajaja good morning!" ütlesin mina. "Karro, what's wrong?" küsis Frankie. Taas helises mu telefon ja ma vastasin sellele: "Ja?" "Hey siin taas Kaitlyn, kas saame siis kokku või ei?" küsis Kaitlyn. "Ei viitsi hetkel kuhulegile tulla," ütlesin mina. "Okei siis, sau," ütles Kaitlyn ja lõpetas kõne. "Jajaja!" ütlesin mina. "So, what's wrong?" küsis Frankie. "Nothing!" ütlesin mina ja kõndisin üles oma tuppa. Denise tuli mu tuppa ja küsis: "Why you crying?" "Crying?" küsisin mina ja katsusin oma põski. Need olid tõesti märjad ja ütlesin siis kohe: "I have no idea!" "Okey!" ütles Denise ja läks edasi. Ma läksin siis oma peegli ette ja vaatasin end. "Miks ma nutan, ei saa ma aru. Mis muga üldse toimud? Miks ma olen ülbe? ja nii edasi veel... Ma ei saa enam midagi aru mis toimub..." mu mõtteid segas kellegi hääl: "Miks nutad?" "Emma, i wish i have idea!" ütlesin mina sellepeale.

______________

Kui tahad pikemat osa siis kirjuta mulle postkasti mõni hea idee... siis vast saad pikema osa!

Very Happy
Kui lugesid võiksid kometeerida ka! Smile

Külaline

tõsiselt hea .
kiiresti uut .

Sellel jutul ei tule veel nii pea osi... kuna mul ei ole eriti mõtteid... enam... SRY!

SuperHea!

Ash!! kirjutas:: Vast jh...

Sellel jutul tuleb ka kunagi uus osa, aga hetkel tegelen oma teise järjekaga millel pole veel pealkirja... see on ka siin foorumis üleval. :)

Aga jah... sry, et pole sellel järjekal siis kaua aega uut osa kirjutanud... Nüüd saab siis uue osa... Smile
Sel teisel ilmub uus osa alles homme... täna pole aega kirjutada, enam... Smile

Eelmises osas:

Ma läksin siis oma peegli ette ja vaatasin end. "Miks ma nutan, ei saa ma aru. Mis muga üldse toimud? Miks ma olen ülbe? ja nii edasi veel... Ma ei saa enam midagi aru mis toimub..." mu mõtteid segas kellegi hääl: "Miks nutad?" "Emma, i wish i have idea!" ütlesin mina sellepeale.

Uus osa:

"Okey, ma jätan su siis siia üksi!" ütles Emma ja lahkus. "Mhm!" ütlesin mina. Ma siis olin oma toas ja mõtlesin oma mõtteid: "Mis muga toimub? Miks see toimub? Ja nii edasi veel, ma tahaks neile vastuseid aga ei saa... kuna ma ei oska neile vastata." Taas kord helises mu telefon ja ma vastasin suht tujutult: "Jah?" "Hey, siin Kaitlyn jälle!" "Mitte jälle tema!" ütlesin ma mõtetes. "Tere!" ütlesin mina. "Ma tahtsin lihtsalt teada, kus kohas sa elad?" küsis Kaitlyn. "Um... ütlen oma õige kodu adressi!" ütlesin ma taas mõtetes. "No, tead kus elab JB eks... nende vastas majas... mis on üle tee." ütlesin ma. "Ahah... ma tulen sulle siis 2 tunni pärast külla!" ütles Kaitlyn. "Mida?" küsisin mina karjudes. "Tulen sulle külla!" ütles Kaitlyn. "Sain aru jh aga miks?" küsisin mina. "No, kuna tahan suga sõber taas olla!" ütles Kaitlyn. "Ahah!" ütlesin mina ja lõpetasin kõne. "Why you screamed?" küsis mult Joe. "It's nothing, nothing at all!" ütlesin mina. Ma istusin oma voodile ja niisama vahtisin siis oma kappi. "Something is wrong with you! I know that!" ütles Kevin. "Yeah... one girl... call me all the time. She want's be friend with me... but she never before was my friend... after that when she heard i know you guys!" ütlesin ma. "I don't understand.. exactly what wrong. But you should give her changes!" ütles Kevin. "Thanks, but now is one more problem.. she gonna be in MY house about one and half hour!" ütlesin mina. "You mean that house what you mom bought for you?" küsis Joe nüüd. "Yes, that one!" ütlesin mina ikka kappi vaadates. "Then you go there.." ütles Joe. Ma ei lasknud tal oma lauset ära lõpetada: "I'll go then... but i have take my stuff too..." ütlesin mina ja Nick segas vahele ja küsis: "Where you going?" "Um... to my own house! Kev and Joe tell him... i don't have time for that!" ütlesin ma lause alguse Nickile ja lause lõpu Joele ja Kevinile. "We tell him!" ütles Kev. Ma siis panin oma asjad kokku ja läksin koos kohvriga alla. "Where you are going?" küsis Frankie. "In my own house!" ütlesin ma talle ja läksin siis oma koju. Üsna pea helises ukse kell ja seisis 5 tüdrukut. "Hey, who you guys are?" küsisin ma. "I'm Kaitlyn and these are my friends.. Stella, Maribel, Nele and Lauren." ütles siis ilmselt Kaitlyn. "Nice to meet you and come in." ütlesin ma neile, feikilt naeratades. Nad siis tulid edasi ja siis üks neist küsis, kelleks oli Maribel: "You live here alone?" "Um... yes!" ütlesin ma. "Why?" küsis siis taas Maribel. "Um... my mom... died some months or weeks ago and my dad... him i have never known!" ütlsin mina. "Ahah!" ütlesid kõik koos. Me rääksime seal paljudest asjadest aga ma vastasin alati kas napi sõnaliselt või siis vaid ahah, jah ja nii edasi. Üsna pea kui nad ära olid läinud läksin ma JB ukse taha ja koputasin nende uksele. Ukse avas Joe ja ütles: "Welcome back!" "Hey!" ütlesin mina ja astusin majja. "Your'e back!" ütles Frankie. "Yeah...!" ütlesin ma vaid ja ei lõpetanud oma lauset ära kuna ma ei osanud seda kudagi öelda. Kuna ma olin otsustanud kolida oma koju tagasi. Ma seisin seal ja mõtlesin kuidas seda neile öelda. Neil oli seal juba oma teema vist kuna karjuti järsku mu nime. "Jah?" küsisin mina. "About what you think there?" küsis Kevin. "Um... i think i go live in my own house." ütlesin ma selle välja. "Why?" küsis Denise. "Beacuse... i know now 5 girls who are big JB fans.. and if they get know i can live here... then they gonna be her all day... and then we all go grazy... they have so so so many questions." ütlesin mina. "Okey then!" ütlesid nad kõik koos isegi Nick, Emma ja Sarah. Nad hakkasid seal rääkima jälle oma teemast, mul oli suht ükskõik millest nad rääkisid. Kunini helises mu telefon ja ma ütlesin: "Quiet please now!" Kõik jäid sii vait. "Jah?" küsisin mina. "You are not at home?" küsis Kaitlyn. "Um.. i'm not there, i go to go now!" ütlesin ma kähku ja lõpetasin kõne. "Who was it?" küsis Nick. Ma läksin akna juurde ja nägin et need 5 tüdrukud siis mu maja ees. "Um... Kaitlyn and she is front of my house!" ütlesin mina.
______________________________

Edasi uues osas!

Väga hea...paar viga oli ka inka keeles .

Külaline

hea.
uut kähku Wink

ülihea

uut

Täiega hea jutt!

Uuut!

Alice - tänan! no vead võivad tõesti sees olla... :)

Külaline - thx!

Krissu - tänan!

Kissu - thanks again :)

43. osa:

"So what you gonna do now?" küsis Emma. "I have no idea," ütlesin mina vaikselt ja hakkasin plaani väljamõtlema. Keegi järsku koputas uksele. Me kõik läksime sellepeale uksest eemale elutuppa. Denise läks ja vas ukse. "Hello," ütles ta uksel olijatele. "Is Karolin here?" küsis keegi neist. "Karolin who?" küsis Denise naeratades. "Ah, nevermind, good bye," ütles tema ja lahkus koos oma sõpradega. "That one was Kaitlyn," ütlesin ma niipea kui Denise oli ukse sulgenud. "Oh, good she is gone," ütles Sofia. Me olime seal ülejäänud aja vait. "Karro, kas me võime sinuga elama tulla?" küsis Emma. "Võite küll," vastasin Emma küsimusele. Emma, Sofia ja Anna räägisid oma plaanist ka teistele ja kõik olid sellega nõus, nii on kõigile parem.

Järgmisel päeval:

Ma ärkasin sellepeale üles, et keegi lasi uksekella pidevalt ja ma läksin siis seda ust avama. "JA?" küsisin ma uniselt. "Oi, äratasin su üles?" küsis Kaitlyn. "Mhm," vastasin vaid mina ja haigutasin. "Sorry, about that. Aga kas sa tahad koos minu ja mu sõpradega välja tulla?" ütles ja küsis tema. "Kaitlyn kuula nüüd mind. Ma ei soovi suga sõber olla, sa oled muga sõber kuna ma tean JB poisse. Ära hakka valetama, ma tean, et see on tõsi. Me ei ole sõbrad ja lõpeta mulle helistamine ja välja kutsumine. Mul on juba parimad sõbrad olemas." rääkisin ma Kaitlynile sünagi pikka juttu maha.

Kaitlyn lahkus. Ma läksin oma tuppa tagasi, vahetasin riided ja läksin alla tagasi. Seal avasin külmkappi ja seal oli tühjus. Ma vaatasin seina peal olevat kella ja see näitas 10 hommikul. Ma siis läksin oma tuppa ja tõmbasin mingi sugusest vihikust paberi. Võtsin pastaka ja kirjutasin sellepeale:

"Läksin JB majja. Meil pole kodus süüa. Tulge ka sinna kui olete ärganud. Pärast poole lähme poodi ka. Teie Karro! =)"

Ma siis viisin selle kirja kööki laua peale ja siis läksin JB ukse taha. Lasin ukse kella ja Denise avas. "Hey, come in," ütles Denise. "Hey, Denise," ütlesin mina ja avastusin. "Why you are here?" küsis Denise. "Um.. i don't want to sound rude... but can i eat breakfast here?" küsisin naeratades. "You can, but why?" küsisi Denise jälle. "No em.. i don't have any food at home," ütlesin ma taas naeratades. "Come then," ütles Denise ja me läksime kööki kui oli ka juba ülejäänud Jonase perekond. "Hey," ütlesin mina ja istusin Nicki kõrvale. Kõik vaatasid minu poole. "What is?" küsisin mina. Üsna pea kohstus uksele koputus ja Denise läks avama. Seal olid Sofia, Emma ja Anna. "Heya!" ütlesid nad kõik koos. "Hey," vastasid Jonased ja mina, v.a. Denise. "Why you guys are here?" küsis Paul. "Em... because... we need eat breakfast ... but to bad... at home... we don't have anything," ütlesin naeratades taaskord. "Oh, okay," ütlesid kõik Jonased v.a. Denise koos.

Me sõime seal kõik koos vaikuses hommikut siis. Peale sööki läksime mina, Sofia, Emma ja Anna poodi süüa ostma. No õigemini oli see kaubamaja.

Mitu tundi hiljem kodus(Karolini(Minu) ema ostetud majas):

______________________________________________-
Mis edasi saab lugege uues osas, mida ma hetkel kirjutan juba.

Heaa ! : )

Uut ootan : )

Wow!

Sa isegi kirjutad seda järjekat edasi!

See on hea...

Teemast veidi väljas: Muide ... kõikides Ashi järjekates on sees Dream come true!

Sorry, sorry, sorry, et pole vahel peal midagi kirjutanud aga pole eriti aega saanud, et arvuti tulla.

Sandra - thanks!
Kissu - Mhm, tuli mõtteid ja otsustasin edasi kirjutada... peab ju ikka järjeka lõpuni kirjutama. :) Thanks. Teemast veidi väljas: Mhm aga sinu omades on Hard Life...

Nüüd siis uue osa juurde:
44 osa:

Me panime toidu ära ja istusime kõik diivanile. "Karro, mis me täna teeme?" küsis järsku Sofia "Palju kell on üldse?" küsisin ma vastu. "Kell on juba 7 õhtul," vastas Anna. "Wow, hm.. teeme siis midagi süüa," ütlesin ma ja läksin kööki. Seal istusin laua taha ja mõtlesin mida süüa teha. Järsku kõlas uksele kopputus ja Anna läks avama. "Hello," ütles ta kohe kui oli ukse avanud. "Hello, is Karolin home?" küsis mingi tüdruk. "Who you are?" küsis Anna ennam kui vastas talle kas Karolin aka mina olen kodus. "I'm Kaitlyn," ütles ta ja naeratas. "Um, Karro is not home, she went to walk or something like that some minutes ago," ütles Anna siis kohe. "Oh, i see, good bye," ütles siis Kaitly aka see tüdruk ukse taga ja lahkus. Anna sulges ukse ja istus diivanile tagasi. Mina vaevasin ikka oma pead, mida süüa teha.

Pool tundi hiljem ikka istun ja mõtlen mida süüa teha. "Karro?" küsis Emma. "Mis on, Em?" küsisin ma kohe vastu. "Teed ka midagi seal?" küsis Emma. "Ei midagi, pole ideid," ütlesin ma ja panin pea lauale. "Em, teeme... ega mul ka pole ideid. Köök on süüa täis aga mida sellega teha ei tea. Kellegil on ideid?" rääkis Emma. "Mkm," ütlesime kõik koos peale Emma. "Lähme restoraani siis," pakkusin ma välja. "Davai," ütlesin kõik peale minu. Me panime siis jalatsid jalga ja kõndisime majast välja. Ma keerasin ukse lukku ja me hakkasime siis linna poole astuma. "Hey, keegi teab üldse mingit restoraani või kohvikut siin?" küsis järsku Anna. "Kui aus olla siis ei," ütlesime kõik koos. "Nice," ütles Anna. "Mhm," ütlesime me ja kõndisime edasi. "Hey, seal on mingi kohvik," ütles Emma ja näitas meist paar meetrit vasakule. "Davai, lähme sinna," ütlesin mina. Me astusime sinna poole ja läskime sisse. Me otsime vabad kohad ja istusime sinna. Mõne aja pärast tuli ka teenindaja ja me telliseme endale söögi.

Mitu tundi hiljem kodus:

Kodus me kõik jäime diivanile magama, kuna kõik olid liiga väsinud, et üles minna. Järgmise päeva hommikul ärkasin ma oma telefoni helina peale üles. Ma võtsin selle taskust välja ja vastasin uniselt: "Hello?" "Hey, Karro, Here is Nick," ütles siis Nick. "Oh," vastasin mina ja haigutasin. "I waked you up?" küsis Nick. "Mhm," vastasin ma ja järjekordselt haigutasin. "It's already 12 am," ütles Nick ja naeris. "Really?" küsisin ma üllatunult. Vaatasin seinakellale ja see näitaski 12 päeval. "Oh, any way why did you call?" küsisin ma. "I wanted ask, do you want go to date with me?" küsis Nick. "Sure, why not," ütlesin ma sellepaele. "See you then, at 6 pm," ütles Nick ja lõpetas kõne. Ma panin telefoni tasku tagasi ja karjusin: "Ärgake üles!"
_________________________________________-

Ma tean, et suht mõtetu osa aga ma lõpetan selle järjeka varsti ära. :)
Mingi 5 või 10 osa pärast vaatab veel palju neid osi tuleb.