Usu armastusse esimesest silmapilgust 4.osa

Külaline

Esimene osa tuli natuke lühike :) .
aga kriitikat, olen alles algaja : )) .
ja kui jätkan, siis pakkuge pealkirja :d

Tutvustus:

Matilda Kastan (peategelane) - Kutsutakse Mati'ks. 18.aastane, lõpetas just kooli. Mustavärvi lokkis juuksed, ookeanisinised silmad, tõmmu, sale.
Elab koos ema ja isaga New Yorgis oma majas. Nad saavad endale kõike lubada, kuna nad on rikkad. Tal on ka vend Robi Kastan, kes elab oma naisega Eestis. Tegelikult on nende pere pärit Eestist, aga nad kolisid mõne aasta eest New Yorki.

Griselda Kastan (Mati ema) - 40aastane, Blondid juuksed, ookeanisinised silmad, sale. Töötab koduõpetajana. Elab New Yorgis koos mehe ja tütrega.

Artur Kastan (Mati isa) -42aastane, pruunid juuksed, rohelised silmad. Elab New Yorgis koos naise ja tütrega. Käib tihti tööreisidel. Rikas.

Robi Kastan (Mati vend) -21aastane, pruunid juuksed, kannab neid geeliga üleval, säravrohelised silmad, tõmmu. Elab Eestis koos naisega. Töötab ärimehena.

Tracy Salvo (Robi naine) -20aastane, blondid juuksed, pruunid silmad, sale. Elab Eestis koos mehega. Töötab õpetajana.

Amanda Plow (Mati parim sõbranna) –Kutsutakse Am’iks. 17aastane. Pruunid sirged juuksed, šokolaadipruunid silmad, sale, hele nahk. Elab New Yorgis koos ema, isa ja vennaga. Rikas.

Stephan Plow (Am’i vend) -19aastane. Pruunid sassis juuksed, helesinised silmad, tõmmu. Elab New Yorgis ema, isa ja õega. Hetkel ei tööta.

1.osa

Ma ärkasin hommikul päikesekiirte peale.
Kooli ma enam minema õnneks ei pea, niiet see on hea. Ma toibusin natuke ja läksin hommikumantlis alla, kus istus mu isa juba, nimelt ta läheb tööle igapäev kella üheteistkümneks, aga praegu oli kell kümme alles. ’’Tsau paps.’’ütlesin ma talle uniselt. ’’Tere jah.’’vastas ta mulle ja vahtis oma lehte edasi, see on ta igapäevane hommiku tegevus. Ma läksin külmkapi juurde ja tegin endale võileibu ja valasin mahla klaasi. Lõpuks ütles isa:’’Ahjah, peaaegu oleks meelest läinud, sa lähed need kaks nädalat, ema eest teisi õpetama, kuna ta tuleb koos minuga Prantsusmaale.’’ ’’Okei.’’mõmisesin talle. Ma olen varemgi ema eest õpetamas käinud kui ta on haigeks jäänud või midagi. ’’Mis kellaks ja kuhu ma lähen?’’esitasin ma paar küsimust papsile. ’’Mm, kella üheteistkümneks.’’ütles ta ja andis mingi paberilipaka mulle, kus oli selle tänava number peal, kuhu ma lähen. ’’Okei.’’vastasin ma talle ja läksin üles. Äkitselt helises mu telefon, ma võtsin vastu.’’Jaa.’’ ’’Tsau Mati, sa meiega täna randa viitsid?’’küsis Am. ’’Ohh tsau Am, ikka viitsin, aga ma ei tea mis kell, ma pean ema asendama täna ja järgmised kaks nädalat.’’vastasin ma talle. ’’Okei, aga helista, kui sa lõpetad ja siis vaatame mis teeme.’’ütles Am.’’Okei, tsau.’’ütlesin. ’’Tsau.’’vastas ta veel enne seda kui olin jõudnud kõne lõpetada. Ma läksin vannituppa, seal kammisin ma oma juuksed ja pesin hambad ja näo puhtaks. Oma toas olles, võtsin riidekapist välja oma roosad lilledega rannapüksid, valge maika ja panin need selga. Otsisin kapist ka oma mahuka käekoti, kuhu ma panin sisse vajalikud asjad õppimisasjad, ranna jaoks rätikud ja muud asjad ja veel telefoni, toa ja autovõtmed, rahakoti ja Ipodi. Kui needki koos olid läksin ma alla, kus ma nägin ka oma ema nüüd. ’’Tsau emps.’’ütlesin ma talle naeratades. ’’Tere tütreke. Hakkad juba minema?’’tervitas ta ja küsis mult. ’’Jah, ma lähen randa ka niiet teid ma täna enam ei näe.’’ütlesin ma neile. ’’Okei, ma annan sulle raha ka kohe ära siis.’’ütles paps ja otsis oma rahakoti välja ja ulatas mulle 5000krooni ja ütles:’’Selle saad praegu ja panka kannan ma sulle täna õhtul veel raha.’’ ’’Okei tänks paps, aga ma nüüd lähen. Tsau paps, Tsau mamps.’’ütlesin ma ja kallistasin neid ja lisasin veel:’’Hakkan igatsema teid tohutult.’’ ’’Meie sind ka.’’vastasid nad mulle. Ma läksin majast välja ja istusin oma autosse, sellega sõitsin pooletunni kaugusel asuvasse majja, kuhu ma õpetama läksin. Ma loodan et ma väga kaua seal olema ei pea mõtlesin ma. Kui ma maja ette jõudsin, astusin autost välja ja panin ukse lukku ning sammusin majaukse poole. Ukse ette jõudes koputasin ma uksele, mitte keegi ei tulnud avama. Koputasin veel kord ja siis avas keegi ukse mulle. Ma vaatasin talle otsa, ka tema vaatas mind. Hmm, mingi tuttava näoga lokilammas mõtlesin ma. ’’Tere, ma tulin siia kedagi õpetama.’’ütlesin ma. ’’Tere, ma olen Nick Jonas ja te tulite ilmselt mind õpetama.’’ütles ta naeratades. Omg, Nick Jonas, Jonaste perekond, ma vihkan ju seda bändi, pidi mamps mind just neid õpetama sundima mõtlesin ma kurvalt. ’’Oh, vist teid jah.’’laususin lõpuks. Ma kuulsin trepilt samme ja lõpuks nägin, et see on...

Jätkan ?

Hea jutt!
Seda peaks sa ikka ise otsustama, kas sa viitsid seda järjekat edasi kirjutada või ei... aga ma soovitan jätka!

Külaline

okei, aitäh :)

Hea jutt!
Ja ma arvan sama mida HayAsh...
Ma soovitan ka jätkata...

Külaline

aitäh :)
ma mõtlesin ka, et ma ikkagi jätkan seda. :d

Külaline

Pakkuge pealkirja .
2.osa

Nägin, et see oli Joe. Ta meeldis mulle Jonastest kõige rohkem. Kui ta mind ukse peal nägi küsis ta Nickilt:’’Kuule vennas, sa sisse ei lasegi teda? Kes ta on üldse?’’ ’’Ehh lasen ikka vist. Ta on mu koduõpetaja hetkel.’’ütles Nick. ’’Nunnu.’’ütles Joe ja tegi mulle silma. Õhh, ta on nunnnnu mõtlesin ma. ’’Okei, tule edasi.’’ütles Nick peale pisikest vaikushetke. Ma astusin majja sisse see oli ikka tõsiselt. ’’Tule minu järgi.’’ütles Nick ja hakkas elutuppa vist kõndima, järgnesin talle nii nagu ta käskis.
*** Neli tundi hiljem.***
’’Okei, nüüd on õpitud. Kas sa saaksid öelda kus teil vannituba on?’’küsisin ma Nickilt. ’’Jaa, ülevalt vasakule viies uks.’’juhatas ta mind ja ise läks vist kööki. Ülesse sammudes nägin, et Joe toa uks on lahti ja ta rääkis seal telefoniga. Kui ta mind nägi lõpetas ta kohe oma kõne ära. Naeratasin talle ja liikusin vannitoa poole, seal panin oma bikiinid selga. Läksin uksest välja ja jäin ukse juurde seisma ja otsisin oma telefoni välja. Nägin kaugemalt Joed tulemas vannitoa poole. Naeratasin talle ja valisin Am’i telefoni numbri. Kutsus paar korda kui vastu võttis, aga vastajaks polnud Am vaid hoopis ta vend. Hääle järgi oli aru saada. ’’Hei Stephan.’’ütlesin talle. ’’Oh hei, tahad Am’i?’’küsis ta. ’’Mm, kui sa meiega randa tuled, siis ma võin ju sinuga ka rääkida.’’ütlesin talle ja naeratasin oma ette. ’’Tulen küll.’’ütles ta ja jätkas:’’Räägi nüüd.’’ ’’Noh, ma lõpetasin ära siin, niiet kus kokku saame?’’küsisin ma talt. ’’Ma tulen järgi?’’esitas ta küsimuse. ’’Kui sa ära pole unustanud, siis mul on endal ka auto olemas ja pealegi tulin ma sellega siia.’’ütlesin ma talle. ’’Kuule, kui kaugel sa meie majast oled?’’küsis ta. ’’Mingi paar maja edasi.’’vastasin talle. ’’Okei, aga me tuleme ilma autota sinna ja siis sõidame sinu autoga randa. Sobib?’’ladus ta oma hiilgava idee välja. ’’Jah, kui kaua teil umbes läheb ja kas keegi tuleb veel?’’küsisin ma mitu küsimust järjest. ’’Meil läheb umbes kümme minutit ja Jason tuleb ka kaasa, mis ma ikka teie kahe plika tirtsuga seal teen?’’vastas ta mu küsimustele naerdes. ’’Pähh, mina ja plikatirts? Ma lõpetasin kooli juba paar päeva tagasi ära.’’laususin naerdes. ’’Okeiokei, tsau me hakkame tulema.’’ütles Stephan ja lõpetas kõne. ’’Kuhu minek?’’küsis Joe mult. ’’Mm, mis see sinu asi on?’’küsisin talt ülbelt. ’’Ei või küsida ka enam?’’küsis ta ja toksas mu pead, ma ei tea miks. ’’Mkm.’’vastasin ja läksin alla korrusele. Ma hüüdsin:’’Nick saaksid sa korra siia tulla?’’ ’’Jaa, juba jooksen.’’ütles ta ja oli kuulda, trepilt samme alla tulemas. ’’Mis on?’’küsis ta mult. ’’Kas sa tead millal ma pean siia tagasi tulema?’’küsisin talt. ’’Jap, ülehomme kella üheks.’’vastas ta. ’’Ok, tänks, tsau.’’ütlesin ja väljusin majast. ’’Tsau.’’hõikas ta mulle veel vastu. Maja ees nägin ma juba Stephanit ja Am’i ja siis seda Jasonit. ’’Tsau.’’kisasin ma ja jooksin Am’i ja Stephanit kallistama, nad kallistasid vastu. ’’Hei, ma olen Jason.’’tutvustas Jason ennast. ’’Okei, ma olen Matilda, aga kutsutakse Mati’ks.’’vastasin talle ja naeratasin. ’’Lähme randa siis?’’küsisin ma teistelt. Nad noogutasid, me läksime autosse ja ma lasin Stephanil rooli istuda. Ma märkasin, et Nick, Joe ja Kevin vahivad meid aknast, muigasin selle peale. Randa jõudsime me umbes kahekümne minutiga. Stephan lukustas ukse ja andis võtme mulle. Me leidsime endale sobiva koha päevitamiseks ja panime linad sinna maha. Me päevitasime mingi tund aega, kui Jason küsis:’’Läheks nüüd ujuma äkki, ma kõrben muidu ära.’’ ’’Nõus, lähme.’’olin ka mina nõus. Am ja Stephan noogutasid. Vees sai meil palju nalja ja me tegime vetika –ja veesõda. Tagasi päevitama minnes, lendas pall mulle kuskilt pähe. Oigasin, kuna keegi lõi seda päris valusasti. Otsisin oma silmadega inimest, kes mulle palli pähe lõi, et saaksin õiendama minna. Kaugemal märkasin kedagi kõhukrampides. Tõusin oma linalt püsti ja läksin ligemale ja ma nägin et see oli...

Loodan, et meeldis.
Aga minujaoks tuli lõpp natuke kahtlane.

hea jutt
uut palun... :)

Külaline

aitäh :)

Külaline

Mulle ka see meeldis.
Ma jään uutt oootama.

Külaline

Varsti peaks uus tulema ja aitäh :).

Külaline

Pikk vahe tuli sisse sorry, aga mõtteid polnud vahepeal janii .

3.osa

Nägin, et see oli Joe. ’’Värdjas.’’kriiskasin ma talle ja andsin kõrvakiilu. ’’Äh, see oli valus.’’virises Joe. Ma pöörasin end ümber ja nägin, et kaugemalt tulevad Am, Jason ja Stephan. ’’Miks sa Joele kõrvakiilu andsid?’’küsis Jason naerdes. ’’Sa tunned teda?’’küsisin ma suu lahti. ’’Jap, ta mu vana sõber. Aga ikkagi miks sa talle kõrvakiilu andsid?’’küsis Jason siiani naerdes. ’’Ma sain talt palliga päris valusasti pähe.’’vigisesin ma. Jason naeris. Nüüd nägin ma Joe tagant Nicki ja Kevinit. ’’Hei Nick ja Kevin.’’hüüdsin ma neile ja lehvitasin. ’’Hei Mati.’’tervitasid nad ka mind ja tulid siiapoole. ’’Ja kust sina neid tunned?’’küsis Jason. ’’Ma õpetan neid ema eest paar nädalat.’’ütlesin ma Jasonile. Ta ainult noogutas ja tervitas ka Nicki ja Kevinit. Ma nägin kaugemal mööda mere äärt jalutamas ühte noort paari, aga see poiss tundus tuttav. Ma hakkasin sinna poole liikuma, nad hüüdsid mind, aga ma ei kuulanud neid vaid lihtsalt läksin. Kui ma ligemale jõudsin, nägin ma et see oli Robin, mu poiss, noh nüüdsest endine. Ma jooksin talle lähedale, andsin kõrvakiilu ja kisasin näkku talle:’’Ah, et nii palju sa mind siis armastadki jah ? Ja hoolid ? Ma lootsin, et sa oled teistsugune, aga si**agi sa oled. Krdi värdjas siuke. Nii kuradima kahju on, et ma teisi ei uskunud. Oi kuidas ma nüüd seda kahetsen. Ma jätan su maha.’’ Ta vaatas mulle otsa ja hakkas midagi selgitama, aga ma raputasin pead ja jooksin nuttes minema. Nägin veel seda, et see tibi irvitas. Ma läksin Am’i juurde ja hakkasin veel rohkem nutma. Jason, Kevin, Joe ja Nick ei teadnud asjast midagi, seega nad küsisid miks ma nutan. Ma vaid raputasin pead ja nutsin edasi. Lõpuks suutsin ma neile öelda:’’Teine kord räägin.’’ ’’Saaksite te mind nüüd koju viia?’’küsisin ma Am’ilt ja Stephanilt siis nuttes. Nad noogutasid mulle. ’’Me hakkame siis minema tsau.’’ütlesid nad teistele. ’’Tsau.’’pobisesin ka mina läbi nutu midagi. ’’Ma tulen teiega.’’ütles ka Jason juurde ja lehvitas teistele, ning me hakkasime minema. Nad viisid kõigepealt Jasoni koju ja siis tulid nad minu poole. Ma elasin neist päris kaugel ja kui nad jala peaks minema, siis läheks neil vähemalt tund aega aega, et nad koju jõuaksid. Niiet ma ütlesin neile, et kui mul tuju veits parem, viin nad koju. Alguses nad ei olnud nõus, aga pikapeale siiski nõustusid. ’’Mis me siis teeme?’’küsisin ma teistelt. ’’Ma ei tea. Vaatame telekat?’’pakkus Stephan. ’’Okei.’’vastasime me Leenuga. Me läksime elutuppa, ma ärandasin puldi endale ja hakkasin kanaleid klõpsima. Mitte kuskilt, ei tulnud midagi huvitavat. Lõpuks vaatasin ma teistele otsa ja küsisin:’’Vaatame mingit dvd?’’ ’’Okei, aga mida?’’olid nad nõus ja küsisid. Äkitselt helises mu telefon, ma võtsin telefoni oma kotist välja ja vaatasin helistajat see oli Robin. ’’See on Robin.’’pomisesin. Pisarad hakkasin jälle silma tulema, aga ma pilgutasin meeleheitlikult silmi, et mitte nutma jälle hakata õnneks see ka õnnestus. Okei, kas ma võtan vastu või ei? Ja või EI? Ja või EI? Okei ma võtan vastu mõtlesin ma.
Ma vaatasin korra veel teisi ja nad noogutasid. ’’Jaa.’’ütlesin ma telefoni vastu võttes. ’’Oh nii hea, et ma su kätte sain.’’ütles Robin. ’’Mida sa tahad?’’küsisin ma talt jäiselt. ’’See mida sa seal rannas nägid polnud päris see mida sa mõtlesid.’’ütles ta kurvalt. Millegi pärast ma teda ei uskunud. Mis ta läheb siis niisama võtab oma õelt,sugulaselt või ükskõik kellelt käestkinni ja nad hakkavad mööda rannaäärt jalutama KÄESTKINNI? ’’Ütle mulle üks põhjus miks ma sind uskuma peaksin.’’ütlesin ma natuke ülbelt. Kurat mis õigus on temal mulle haiget teha? Ega ma mingi nukk pole. ’’Eehhh...’’hakkas ta kokutama. ’’Näed sa põhjust polegi, niiet ära valeta mulle ja nüüd head aega. Aaja üks asi veel JÄTA MIND RAHULE!’’ütlesin ma lõpu vihaselt ja katkestasin kõne. ’’Kuulge, ma viin teid nüüd koju, sest ma arvan et filmi vaatamine jääb täna ära.’’ütlesin ma Stephanile ja Am’ile. Nad noogutasid, niiet ma võtsin veel esikust autovõtmed ja me läksime autosse ning ma sõidutasin nad koju. ’’Tsau.ütlesin ma neile, kui ma nad nende maja ees maha lasin. ’’Tsau.’’vastasid nad ka mulle ja läksid majja. Ma hakkasin tagasi sõitma, aga poolel teel nägin ma...

Loodan, et meeldis.

Jummala hea jutt!!

Külaline

Ash!! - Aitäh .:)

Külaline

UUS OSA . Loodan, et meeldib .

4.osa .

Nägin ma Joed ja tema vendi. Nimelt olin ma randa tagasi sõitnud. Tahtsin hingata värsket õhku ja mõelda tänasele päevale, kuna see oli nii kurnav päev. Ma peatasin oma auto ranna ääres ja ise läksin ka randa. Ma läksin istusin pingi peale ja jäin seda vaatama ning mõtlema. Mis siis kui ma sõidaks venna juurde,aga millal tuli mulle äkitselt hea mõte pähe. Okei, ma ei taha selles praegu mõelda, mõtlen parem millegist muust. Aga millest? Joest? Mõtlesin ma jälle. Õhh Joe on nii kena, ta silmad, ta juuksed, ta on täiuslik, missest, et ma varem neid vihkasin, aga enam ei vihka tänu Joele mõtlesin ma JÄLLE. Kaugemalt, nägin ma, et Joe kõnnib siiapoole. ’’Hei.’’hüüdis ta kui oli täiesti siia jõudnud.
’’Tsau.’’vastasin ma talle vaikselt. ’’Mis on? Juhtus midagi? Kes see seal rannas päeval oli, et su tuju nii alla läks?’’esitas ta mulle mitu küsimust järjest. ’’Midagi ei ole juhtunud ja seal rannas oli minu eks noh nüüdsest.’’vastasin ma kurvalt ja pisar tuli silma, ma ju ikkagi armastasin teda, mis sest et mulle Joe meeldis. ’’Ohh, te läksite lahku?’’küsis Joe, natukese õnnelikumalt. ’’Jap,tänu temale.’’vastasin ma talle. ’’Ma hakkan nüüd koju minema, tsau.’’vastasin ma talle. ’’Tsau.’’vastas ka tema ja hakkas mere poole tagasi minema. Ka mina läksin tagasi auto poole. Istusin autosse ja sõitsin koju tagasi. Kodus sõin ma kana ja kartulit. Läksin teleka ette ja hakkasin kanaleid klõpsima, lõpuks jätsin MTV peale. Sealt tuli ka mingi mõtetu lugu, niiet panin helista siis homme veel kord, tsau.’’vastas ta rõõmsalt ja pani kõne kinni. Täpselt nagu mu isa mõtlesin ma muiates. Ma läksin üles oma asju pakkima, ma võtsin ikka tõsiselt palju riideid kaasa, kuna ma ei kavatsenud enam pikemat aega siia tagasi tulla. Igatahes ma pakkisin tund aega. Homme pean ma veel pakkima, kuna mõnda tähtsamat asja, kasutan ma veel homme. Ma vaatasin kella ja see näitas seda, et kell on 12 öösel. Ma käisin veel pesemas ja panin tudukad selga ning läksin magama.
Hommikul äratas mind äratuskell, mis näitas kümmet. Lööks maha selle äratuskella mõtlesin ma oma nõmedaid mõtteid jälle. Otsisin kapist välja oma suvekleidi, kuna väljas paistis päike. Mu kleit oli kollast värvi koos õlapaeltaga ja mis ulatus põlvedest kõrgemale natuke. Selle panin ma ka selga, tegin kerge meigi ja seadsin oma juuksed krunni. Ma läksin trepist alla kööki ja tegin mõned võileivad ja valasin mahla endale. Sõin ja jõin ära. Ma läksin üles tagasi ja otsisin oma koti välja kuhu ma asetasin oma rahakoti, telefoni, Ipodi, majavõtmed ja autovõtmed. Läksin alla korrusele, heidsin veel korra pilgu oma peegelpildile, panin plätud jalga ja läksin majast välja ning keerasin ukse lukku. Läksin autosse ja sõitsin Jonaste poole. Nende ukse taha jõudes lasin kella ja uksele tuli Joe. ’’Hei, ma tulin Nicki juurde, teda õpetama.’’ütlesin naeratades . ’’Hei jah, tule edasi, ta tuleb ka kohe alla.’’vastas ta samuti naeratades. ’’Okei.’’ütlesin ma. Siis ma nägingi Nicki alla tulemas. ’’Hei, kuule, ma annan sulle täna veel tunde ja siis ma räägin ema töökaaslasega ja tema hakkab sulle tunde edasi andma homsest, sest ma sõidan ära.’’rääkisin ma talle pika jutu maha.
Nick ja Joe mõlemad kohkusid ja oli näha, et Joe muutus kurvaks. ’’Okei.’’pobises siis Nick. ’’Kuhu sa sõidad siis?’’küsis Joe mult. ’’Aam, ma ei tea kas sa sellist kohta nagu Eesti tead, aga igatahes sinna ma sõidan ja lähen venna juurde.’’vastasin ma talle. ’’Ee, Eesti? Pole kuulnudki sellist nime, huvitav nimi igatahes.’’ütles ta endamisi midagi arutades. ’’Mhm.’’pomisesin ja turtsatasin. ’’Aga, lähme õppima siis?’’esitasin ma Nickile küsimuse. Ta noogutas ja ma sammusin tema järel üles tema tuppa.

*** Viis tundi hiljem ***

Täna läks õppimisega natuke kauem aega, kuna tahtsin talle mõnda uut asja, enne teise õpetaja tulekut, veel ära seletada. Ta polnud vastu ka sellele, et me täna tund aega kauem õppisime, kui me pidanud oleksime. ’’Okei, noh tsau siis, äkki kunagi kohtume veel.’’ütlesin ma Nickile, Joele, Kevinile ja Frankiele ning kallistasin neid kõvasti. ’’Tsau jah, raudselt kohtume.’’ütles Kevin sellepeale ja üritas oma näkku naeratust tuua, mis vist eriti ei õnnestunud. Tal tuli välja pigem mingi kõver muie. Lehvitasin neile veelkord ja pöörasin selja, ning sammusin auto poole. Autoga sõitsin koju ja sõin midagi. Hmm, mida ma nüüd teha võiks, ajjaa Am ja Stephan ju veel ei teagi, et ma ära sõidan, ma lähen külastan neid ja teatan ka neile selle kurva uudise mõtlesin ma. Mis mõeldud see tehtud, ma istusin juba autos ja olin teel Am’i ja Stephan’i poole. Nende maja ees, tulin autost välja ja lasin kella. Uksele tuli vastu Stephan, kes vaatas mind kui maailmaimet.
Muigasin selle peale. ’’Hei.’’ütlesin ma. ’’Tsau, kuule praegu pole just kõige parem aeg, sinu siin olemiseks.’’ütles ta natuke kahtlaselt. ’’Miks siis?’’küsisin uudishimulikult. ’’Venna kes see on?’’hõikas Am kuskilt. ’’Eem, Matilda.’’hõikas Stephan vastu. Nüüd oli kuulda trepil samme, aga mitte ainult Am’i omi vaid ka teisi. Ja alla tulid käsikäes... Vot see oli šokk mulle.

Kriitikat, komentaare .
Ajja, ma ei tea millal ma nüüd uut teha saan, kuna mu arvutile tehakse totaalne puhastus .
Aga ma arvan, et kaua sellega aega ei lähe Smile .

Endiselt hea jutt muidu!

Külaline

Ash - Aitäh Wink