Hard Life 20. osa UUS OSA! (28. Juuni 21:15) VIIMANE OSA!

Lõpuks saate siis ka uue osa. Sry, et pole kaua aega kirjutanud midagi.

8. osa:

"Oh tore teada seda," ütles Heleri. "Mhm aga räägike ka endast," ütlesin mina. "No mina ja Helena elame koos emaga. Isa suri 4 aasta eest ühes autoavariis. No meil on veel ka vend ta on 19 aastane ja elab oma majas koos oma naise ja poole aastase lapsega. Venna nimi on Henry. Tema abikaasa nimi on Saskia ja nende lapse nimi on Anabel aga kutsuvad teda Anaks või Annaks vähest," rääkis Heleri. "Aga sinna Sannu?" küsisin mina. "Ma olen ka oma peres ainus laps, mu ema suri kohe peale minu sündimist. Mul on isa ja kasuema, aga tema ei soovi lapsi. Seega ma olen ainus laps, vahepeal tahtis mu kasuema mind lastekodusse panna aga mu isa oli õnneks selle vastu," ütles Sannu aka Sandra. "Wow, millest veel räägime?" küsisin mina. "No mis on su lemmik värv või värvid?" küsis Heleri ilmselt minult. "No um... mu lemmik värvid on roheline ja sinine," vastasin mina Heleri küsimusele. "Mul on ka," ütlesid Sannu ja Heleri koos. "Mul on aga roheline ja punane," ütles Helena. "See pärast saigi su kapp tehtud sinise ja rohelisega," ütles Sannu. "Jah," ütlesin mina. Aeg möödus kiiresti ja me kõik läksime ära kodudesse.

Järgmisel päeval koolis:

"Christine?" küsis mu selja tagant keegi. "Jah?" küsisin mina ja keerasin ümber. "Ma tahtsin küsida mis on su perekonna nimi?" küsis Marcus tema oligi see kes mu nimie ütles. "See on Snow," vastasin mina. "Miks sul seda vaja teada?" küsisin mina hiljem. "Ah niisama, sau," ütles tema ja lahkus.

Kool möödus üsna kiiresti ja seal ei juhtunud midagi.

Kodus:

"Christine Emma!" ütles mu ema kui ma uksest sisse astusin. "Jaa?" küsisin mina vastu. "Mis mõttes mina ja isa pole sust hoolinud?" küsis mu ema. "Teie olete juolnuf 6 aastat koguaeg oma ärireisidel. Sünnaks annate raha ja soovite vaid palju õnne. Siis aga lähete oma ärireisile ja ma ei näe teid eriti kunagi. Kui kodus olete siis ei te tee must üldse välja," vastasin ma oma ema küsimusele. "Mul on väga kahju sellepärast," ütlesid mu vanemad koos. "Mind see enam ei huvita, ma saan ise hakkam, ilma teie abita. Olen saanud 6 aastat ja saan ka edasi pidi," ütlesin mina paeaegu karjudes. "Rahune, pole vaja karjuda," ütles mu ema.

Edasi uues osas.

heaaa, uut

9. osa:

"Ah, mida iganes, ma lähen oma tuppa," karjusin mina ja kõndisin oma tuppa. Mu ema karjus seal mu nime aga ma ei teinud teda kuulmagi. "Ahjaa... mu isa ei ole must kunagi hoolinud ju?" karjusin ma emale. Mu ema ei öelnud midagi. "Oma päris isa ma ei tunne, ma elan koos oma päris ema ja siis koos oma kasuisaga," mõtlesin ma seal üksi ja lülitasin samal ajal arvuti sisse. Logisin msni ja hakkasin seal mingi suvatega juttu ajama. Samal ajal kuulasin kõrvakalpidega ka muusikat.

Paar tundi hiljem:

Ma lülitasin arvuti kinni ja läksin vannituppa. Käisin pesus ja pesin ka hambad ära. Panin endale käterati keha ümber ja läksin oma kappi kallale. Otsisin sealt omale tudumiseks sobivad riided ja panin need selga. Peale seda läksin ma oma voodisse. Ma kustutasin tuled ja üritasin magama jääda aga ma ei suutnud. Mingi aja pärast aga ma magasin juba.

Järgmisel päeval ärkasin ma selle peale üles kui ema karjus mu nime. "Mida sa tahad?" karjusin ma uniselt vastu. "Ah unusta ära," ütles mu ema mu kõrvalt ja kõndis mu toast välja. "Jaja," ütlesin mina vaid ja kõndisin oma kappi juurde. Võtsin sealt ühe seeliku ja pluusi ja loomulikult ka aluspesu. Panin omale riided selga ja läksin alla kus polnud kedagi. "Ilmselt läksid taas oma ärireisile," ütlesin ma omas mõtteis. Avasin külmkappi, et midagi süüa aga seal oli tühjus. "Oh, peab poodi minema," mõtlesin mina.

Ma siis läksin üles võtsin ühe oma käekoti panin sinna telefoni ja koduvõtmed. Asusin siis poe poole teele.

"Hey Chrissu!" karjus keegi mulle. "Oh, heya," ütlesin mina. "Kuidas siis läheb?" küsis tema. "Kui teada tohin kes sa oled?" pärisin mina kuna ei saanud aru kes ta on. "Su sõber Ryan," ütles tema. "Ah?? Ahjaa... mis sina siin teed?" pärisin mina ikka edasi. "Ah niisama, tead, tulin sõpradega shoppama," vastas tema. "Ahaha, muide mul läheb suht okaylt. Peab nüüd minema. Eks näeb veel kunagi," ütlesin mina ja läksin toidupoodi. Ostsin endale kõik vajaliku ja läksin koju tagasi.

Kodus panin asjad kümkappi ja tegin siis endale paar muna. Kuna ei viitsinud süüa tegama hakkata eriti. Sõin ära ja siis istusin diivanile ja mõtlesin mida teha. Ma otsustasin helistada Sandrale ja kutsuda ta õue. Ma võtsin oma telefoni ja valisin Sannu numbri. "Jaa, Sandra kuuleb?" kostus telefonist. "Hey, siin Chrissu, tahtsin küsida, kas viitsid täna midagi koos minuga teha?" küsisin mina Sannult. "Ei saa, ma lähen õhtul koos sõpradega ühe oma sõbra sünnale. Oot.. tahad ka tulla?" rääkis/küsis Sannu. "Võib ka, aga kus see toimub?" küsisin mina vastu. "Ma tulen su maja ette ja lähme koos. Ole kell 7 õhtul valmis," ütles Sannu. "Okay, sauh," ütlesin mina. "Sau," vastas Sannu ja lõpetas kõne.
_____________________________________

Edasi juba uues osas
Kriitikat??
Komentaare??
Pealkirja?

8 osas on sul viiga ja 9 osa on üpris hea

Pole tükk aega lugenud ja vabandan sellepärast...

Aga jutt on endiselt ülisuper.!!

Ja uut ootan *winkwink*

Marite - no jah.. pole seda jõudnud muuta. Eks ma siis pea ära muutma. Aga siis äitahh kah. :)

Sandra - No pole hullu, eks seda juhtub ikka. :) Tänan! Uut saad homme või siis ülehomme, oleneb kuna saan uue osa valmis kirjutatud.

Tegelt on see osa juba suht kaua ühes teises foorumis üleval olnud aga olen unustanud siia lisada. Aga nüüd see on siis siin.

10. osa:

Ma siis läksin oma tuppa ja olin seal niisama mõnda aega. Riideid ma ei vahetanud kuna nendega mis mul olid seljas sobis minna peole. Üsna pea sai kell ka 7 õhtul ja koputati mu uksele. Ma kõndisin trepist alla ja avasin ukse. "Hey Chrissu," ütles Sannu. "Sauh, kohe tulen," ütlesin mina ja panin jalatsid jalga. Astusin siis uksest välja ja keerasin selle lukku. Me siis läksime Sannu sõbra sünnale.

Paar kümend minutit hiljem me olime seal. Mu jaoks olid seal võõrad kui valja arvata Sandra, Helena ja Heleri. "Hey," ütles keegi mu selja tagant. Ma keerasin ümber ja nägin seal Ryanit.(Ta oli kunagi mu parim sõber). "Hey, mis sa siin teed?" pärisin mina. "Ah tead, tulin siia oma sõbra sünnale," ütles tema. "Sa tead sünnipäeva last, ah ma siis ainus kes teda ei tea. Ma ei tunne siit eriti kedagi," ütlesin ma suht vaikselt. "Oot, kellega sa siia siis tulid?" küsis Ryan. "No koos oma parima sõbrannaga, nimeks Sandra," vastasin ma Ryani küsimusele. Ryan päris veel palju ja mina vastasin. Oli ka vastupidi et mina pärisin ja tema vastas.

Paar tundi hiljem, kõik olid põhimõteliselt purjus. Mina ei joonud midagi. "Mängime midagi," karjusid paljud. "Ah, mida iganes," ütlesin mina ja läksin majast välja. Istusin murule ja vaatasin taevast. "Hey," ütles keegi ja istus mu kõrvale. "Hey," vastasin mina ja vaatasin endiselt teavast. "Mis teed siin üksi?" küsis tema. "Tead, üritan üksi olla vist. Mulle ei meeldi eriti joomingu peod enam, mul neist kõrini. Kunagi sai neil käidul ja järgmisel päeval oli julm sitt olla. Aga jah sai siia tuldud kuna kodus oli igav ja sõbranna kutsus," rääkisin ma seal suhteliselt pikka juttu maha.

Me istusime seal tükk aega vaikuses ja vaatasime teavasse. Ühel hetkel see isik kadus sealt ära ja mind see ei huvitanud, kuna mul polnud aimugi kes ta oli. Ma otsustasin koju minna aga ma ei teadnud kus ma olengi seega ei osanud. "Ah, oi kui tore," ütlesin mina omaette.

___________________--

Kriitikat?
Komentaare?
Pealkirja?

heaaa

uut . :)

Krissu - thx! Eks saad siis uue osa. :)

Ma sooviks siis selle jutule pealkirja! Mul endal pole ideid mis võiks saada pealkirjaks.

11. osa:

Ma seisin seal tükk aega ja mõtlesin kuhu poole võiks minna. "Chrissu?" karjus keegi järsku. "Ma olen siin," karjusin mina vastu. "Oh, hey siin sa oledgi," ütles Sannu. "Jaja, kus kaudu ma koju saan?" küsisin mina. "Ei tea mina, ei mäleta enam," ütles tema ja seisis vaevu püsti. "Sannu?" karjus keegi nüüd. "Võin minna?" küsis Sandra minult. "Minugi poolest mine, nad ju sinu sõbrad," ütlesin mina. "Oh, sau siis," ütles Sannu ja läks siis tagasi majja. Ma jäin veel välja mõneks ajaks.

Lõpuks läksin majja tagasi kuna mul hakkas külm. "Hey," ütles mulle kohe keegi. "Aaahh?" küsisin mina. "Tule minuga," ütles tema. "Tead, jätan vahele, olen selle jaoks raudselt liiga noor," vastasin mina ja kõndisin edasi. "Em, kas te saaksite veidi koomale võtta, ma sooviks siia istuda," ütlesin mina. "Muidugi," vastasid nemad ja võtsid siis veidi koomale. "Tänan," ütlesin mina ja istusin maha. "Noh, plika mis su nimeks on ka siis?" küsis keegi. "Mu nimi on Christine," ütlesin mina. "Ilus nimi, mina olen Jason," ütles tema. "Ah, tore teada," ütlesin mina. "Vanus?" küsis siis see Jason. "No, alaealine olen," ütlesin mina. "Ahah, aga täpsemalt no. "No vanuses 14-18 olen," ütlesin mina ja üritades mitte naerda. "Noh Chrissu sebid?" küsis Ryan. "Tead ei, tema hoopis mind," vastasin ma Ryani küsimusele. "Te tunnete üksteist?" küsis Jason. "Jah, ma teadsin kui ma olin noorem, mingi 4 või 5 aastat tagasi," vastasin ma taas kord küsimusele aga see kord Jasoni küsimusele. "Ahah, no ütlen palun oma vanus," ütles Jason. "Ta on 15," ütles Ryan ja läks minema. "Ryan, sa veel maksad selle eest," ütlesin ma sosinal. "Mida sa ütlesid?" küsis Jason. "Ah, ei midagi oluslist sinu jaoks," vastasin ma taas kord küsimusele. "Sa oled siis 15?" küsis Jason. "Jah," vastasin mina. "Sa tunned üldse sünnipäeva last?" küsis Jason. "Tead pole aimu kes ta on veel. Isegi nime ei tea. Tulin siia koos oma sõbra Sandraga," vastasin mina auselt. Tema küsis veel palju küsimusi ja mina vastasin. Osadele küsimusetele ei vastanud ma ausalt.

"Ahah, ma pean nüüd tõesti minema," ütlesin mina ja tõusin püsti. Mu telefon helises ja seal vilkus nimi "Nicole". "Ah, jaa?" vastasin mina. "Kuidas läheb?" küsis mu ema aka Nicole. "Jummala hästi," vastasin mina karjudes kuna lärm oli liiga suur. "Sa oled mingil peol?" küsis mu ema. "Tead olen jaa," vastasin mina ülbelt. "Kohe koju," ütles mu ema. "Ah, sina mind ei käsuta. Ma tean ise mida teen oma eluga. Ega ma pole tilkagi alkot joonud ja ei kavatse ka. Said aru?" karjusin ma täiest kõrist nüüd. Kõik jäid mind vaatama. "Ups," ütlesin ma vaikselt. "Ah, ma olen su ema ja ma saan sind käsutada," ütles mu ema üsnagi rahulikult. Ma kõndisin samal ajal majast välja. "Ema, mind see ei huvita. Sind ei ole olnud kunagi seal kui ma sind vajasin. Nüüd tuled ütlema, mida ma ei tohi teha ja mida ma tohin. See ei ole aus," ütlesin mina ja lõpetasin kõne. "Chrissu on kõik korras?" küsis Ryan. "On küll," ütlesin mina. "Aga miks sa siis nutad?" küsis Ryan taas. "Ah?" küsisin mina ja katsusin oma põski. Need olid märjad, ma pühkisin pisarad ära ja ütlesin: "Ma ei tea, ma ei tea." "Miks sa ennam karjusid?" küsis Jason. "Ah, minu enda mure, kõigil pole vaja teada," ütlesin mina. "Ma pean nüüd tõesti minema," ütlesin mina ja kõndisin mingis suunas.

Ma kõndisin ja kõndisin. Ma olin eksinud. Ma ei teadnus kus ma olen. Ma vaatasin taevasse ja päike hakkas tõusma. "Oi kui tore," ütlesin mina oma ette.

_______________________

Kritiikat?
Pealkirja?
Komentaare?

-Kissu

Väga hea!

Pealkirja ei oska pakkuda.

Aga uut sooviks :)

Ash - Thx. Uut saab kunagi

Sorry, et teen topelt postituse.

Siin on siis uus osa.

12. osa:

Ma nägin üle tee parki ja vaatasin ega kummalikult poolt ei tule autosid. Ei tulnud ja ma siis läksin üle tee parki. Seal istusin pingi peale ja keegi istus kohe mu kõrvale. "Hey, mis sa siin teed?" küsis tema. "Ah, tead, niisama mõtlen, kus olen ja kus poole on mu kodu," vastasin mina. "Ahah," ütles tema ja oli vait. Ma vaatasin pargis ringi ja ma tundsin seda parki. "Ma tean kus ma olen," karjusin ma järksu. "Wow, ära karju palun nii kõvast," ütles tema. "Ta on ikka siin," mõtlesin mina ja ütlesin: "Sorry, aga ma pean nüüd minema," ütlesin mina ja jooksin kodu poole.

Kui astusin kodu uksest sisse siis tundus see kohe nii tühi. Kuna seal olin vaid mina aga maja oli suur. Ma käisin pesus ja peale seda vahetasin oma riided. Siis läksin alla kööki ja tegin endale süüa, kuna kõht oli tühi. Kui söödud siis istusin teleka ette ja vaatasin seda. Ma tegelt ei vaadanud vaid ma mõtlesin oma elu peale. "Mul pole kunagi olnud vanemliku eeskuju. Ma alati on peamiselt ise kõike pidanud saavutama. Isegi siis kui olin väike ja oli milleski abi vaja. Ime, et mul koolis hästi läheb ja seda ilmselt tänu mu ühele õpetajale. See õpetaja teadis mu olukorrast, kuna oli mu naaber. Ta aitas mind alati, kui abi vajasin aga nüüd pean kõigega üksi hakkama saama." mõtlesin mina kunini helises mu telefon. "Jaa?" küsisin mina. "Heya, siin Sannnnu," ütles Sannu. "Heya, Sannnna," ütlesin mina. "Kuhu sa oled?" küsis siis Sannu. "Ma olen juba kodus, kuigi see võttis suht kaua aega, et siia jõuda," vastasin mina. "Ahaha, ma pean nüüd minema. Sau Chrissu," ütles Sannu ja lõpetas kõne. Ma panin telefoni laua peale ja hakkasin siis telekakanaleid klõpsima aga sealt ei tulnud midagi head.

Esmaspäeval koolis:

"Chrissu?" küsis keegi mu selja tagant. Ma keerasin ümber ja ütlesin: "Hey, Ryan." "Said siis reedel ilusti koju, no tegelt laupäeval?" küsis tema. "No jaaa," ütlesin mina ja kõndisin oma klassi poole. "On kõik korras?" küsis Ryan. "Da ja," ütlesin mina. "Christine Emma mulle sa ei saa valetada. Ma tean, et kõik ei ole korras," ütles tema. "Kui ei olegi, siis see on mu enda mure, mitte sinu," ütlesin mina. "Christine, sa oled veidkene ülbeks läinud," ütles keegi teine. "Kas ma tean sind wä?" küsisin mina. "No mingi määral jah, mu nimi on Emily ja ma olen Ryani tüdruk," ütles see keegi ehk siis Emily. "Emily Osment?" küsisin mina. "Jah," vastas tema.

____________

Suht igav osa vist aga jah.
Ma sooviks siis:
Komentaare (Kui lugesid oleks tore kui ütleksid mis arvad)
Kriitikat (Kui seda on)
Pealkirja (Kui on idee mis võiks olla pealkirjaks)

-Kissu/Krissu

Ashley kirjutas:: Väga hea!

Pealkirja ei oska pakkuda.

Aga uut sooviks :)

Viimati muutis seda Kissu (Nelj Dets 16, 2010 10:50 pm). Kokku muudetud 1 kord

13. osa

"Ahsoo, mu elu pole teie asi," ütlesin mina üsnagi vaikselt, pigem omaette. "Mis viga, sa võid mind usaldada," ütles Ryan. "Aga mitte teda," ütlesin mina ja näitasin siis Emily peale. "Mind võid ka usaldada," ütles tema. "Davai, ma räägin aga mitte siin," ütlesin mina. "Kus siis?" küsis Ryan. "Peale kooli minu pool," ütlesin mina. "Ja sa elad kus?" küsis Ryan. "No mu adress on... um...," ütlesin mina ja samal ajal rebisin oma vihikust paberti tükikise ja otsisin pinalis endale pastaka. Selle paberi tükikisele kirjutasin ma siis oma adressi ja andsin selle Ryanile. Kell helises tundi ja ma ütlesin selle peale: "Ma tean nüüd minema, sau!" Ma siis läksin oma klassi poole, mul algas matemaatika.

Klassis läksin vaikselt oma kohale ja võtsin kotist tunni asjad lauale. "Täna me neid ei vaja," ütles mu pinginaaber, kelleks on üks tüdruk nimega Hayley. Nii vähemalt teda kutsutakse. "Miks siis?" küsisin mina. "No tegelt jääb meil täna üldse mate ära. Meie klassa unustas meile seda öelda ja nüüd me peame kõik siin niisama istuma," ütles see Hayley. "Ahsoo, oot kus siis õps on?" küsisin mina taas. "Kust mina tean," ütles tema. "Ok ok, oot mis su nimi oligi?" küsisin mina. "Kõik kutsuvad mind Hayley-ks aga päris nimi on Hayden Ashley," ütles siis Hayley. "Ahsoo," ütlesin mina. "Ja sina?" küsis tema. "Enamus kutsub mind Chrissu aga päris nime on Christine Emma," ütlesin mina. "Ahjaa, see tüdruk, kes kirjutas oma kapile enda nime?" küsis tema naerdes. "Jah see olen mina, ma ei osanud midagi muud sinna panna," ütlesin mina naerdes. "Christine?" küsis järsku keegi. "Um.. yeah?" küsisin mina. "Mis te naerate seal?" küsis taas see keegi. "No seda, et ma ainus siis koolis kes kirjutas oma kapile enda nime," ütlesin mina. "Ahsoo, sa võiks sinna midagi paremat panna." soovitas see keegi. "Arvad, et ma ei tea. Hea küsimus on: MIDA?" ütlesin mina viimase sõna karjudes. Kõik vaatasid mind. "Ups, ei midagi erilist," ütlesin mina ja naeratasin. "Sa oled tark tüdruk, küll välja mõtled," ütles keegi.

Koolipäev mõõdus suht kiiresti.

Kodus:

Nii pea kui koju jõudsin helises ka mu uksekell. Ma läksin siis avama. "Oh, hey Ryan ja Emily, tulge edasi," ütlesin mina. Ühel hetkel helises mu telefon. Ma lasin siis oma sõbrad sisse ja vastasin telefonile: "Ja?" "Hey siiin su ema," ütles helista aka mu ema aka Nicole. "Mis on siiiiiiiis?" küsisin mina suht tuimalt. "No, ah ei midagi, sau, pean minema," ütles Nicole siis. "Jajaja sau," ütlesin mina ja lõpetasin kõne. "Kes see oli?" küsis Ryan. "Ah see oli mu ema," ütesin mina suhteliselt ükskõikselt. "Mis siis viga on?" küsis Emily. "No see üsna keeruline jutt nüüd. No ma teen siis lühidalt: Mu elub sakib," ütlesin mina ja ei öelnud enam midagi. "Ei saa pihta," ütles Emily. "Mu ema suht ei hooli must, võin teha kõike mida tahan, juba mingi oma 6 aastat. Ma olin kõigest 9 aastane, kui mu ema ei hoolinud must. Siiani ei tea ma oma päris isast midagi. No nüüd on mul ka kasuisa aga jah ega temagi ei hooli must. Mingi paar päeva tagasi helistas esimest korda 6 aasta jooksul oma ärireisi ajal. Ma vihkan teda, ta ei hooli must 6 aastat ja siis ühel heal päeval teeb seda. Ugh," ütlesin mina. "Wow, sa ei tea siiani oma isast midagi, miks siis?" küsi Emily. "No, alati kui küsisin seda oma emalt siis tema ütleb ma ei taha sellest praegu rääkida," ütlesin mina suhteliselt kurvalt.
_______________________________

Kas on üldse mõtet jätkata?
Juhul kui jätkan siis sooviks ka pealkirja?
Kriitikat?
Komentaare?

*Kissu :)

Sry, et topelt post !

Aga üks küsimus teile... keegi üldse loeb ka seda wä ???????????????

Julmalt hea osa!!!
Mina olen üks lugejatest

Osad lugejad lihtsalt ei viitsi kommenteerida,mõned vb seda teevad kuid ootan uut osa :)

Viimati muutis seda Kissu (Nelj Dets 30, 2010 5:07 pm). Kokku muudetud 1 kord

Kissu kirjutas:: No saan aru jh... aga võiksid siis komenteerida kuna muidu hakkan tegema juba palju topelt poste. :)

Aga jah aitäh kah.

Uus osa ilmub kunagi, pole hetkel aega saanud ja midagi kirjutanud. Aga lähipäevil peaks uus osa tulema.

14. osa:

"Aga miks ta siis su isast rääkida ei taha?" küsis Emily. "No, kust mina tean seda," ütlesin mina ja lisasin hiljem: "Lõpeta juba see mu isa kohta pärimine, ma ei tea temast mitte kui midagi." "Ma pean nüüd minema, pean oma sõbrannaga kokku saama, sau," ütles Emily ja lahkus. "Chrissu?" küsis Ryan. "Ja?" küsisin mina vastu. Ryan hakkas midagi ütlema aga mu telefon helises. Ma vastasin selle: "Ja?" "Hey, siin su ema, palun kuula mind nüüd," ütles siis mu ema ehk Nicole. "Okay, ma kuulan," ütlesin mina suht ükskõikselt. "Kui ma koju tulen, siis ma räägin sulle kes su isa on. Ma tean, et sa oled terve elu seda teada tahtnud ja homme saad teada. Ma räägiks praegu aga see on liiga pikk jutt," ütles Nicole. "Okay siis, eks homme räägid ja head õhtut nüüd," ütlesin mina ja lõpetasin kõne. "Kes see oli veel?" küsis Ryan. "Mu ema. Ta ütles, et homme saan teada oma isast," vastasin Ryani küsimusele ja ka järgnema, mis võiks tulla. "Ahsoo, ma ka pigem lähen, kell on juba palju ja mul on vaja õppida," ütles tema. "Sau," ütlesin mina ja tema vastas: "Sau."

Niipea kui Ryan oli lahkunud läksin ma oma tuppa ja hakkasin ka õppima. Nii pea kui õpitud lülitasin arvuti sisse ja logisin msni. Seal oli mind lisanud suht palju tuntmatuid ja ma lisasin nad ka ja kaks neist hakkasid muga rääkima ka kohe.

Jason says: Hey Christine.
Chrissu says: Hey? Sa see kes üritas mind paar päeva tagasi sebida?

Jason says: Jap. Aga mis siis tol päeval juhtus?
Chrissu says: No ütleme, et probleemid emaga. Ei tahaks sellest rääkida.
Jason says: Okay, saan aru aga mis teed muidu?
Chrissu says: Ah, niisama msn ja ei midagi muud.

sa? Kus kohast sa mu msni said üldse?

Samal ajal selle teisega:

Drew says: Helllo?
Drew says: Oled seal?
Drew says: Hallllo????
Chrissu says: Oh, sorry, et pole vastanud. Kes sa oled üldse ja kust said mu msni?

Tagasi Jasoni juurde:

Jason says: Su sõber Ryan andis, kui küsisin
Chrissu "Dude sa saad alles" says: Ahah, tore teada.

Jason says: Kellest sul seal msni pealkirjas jutu on?
Chrissu "Dude sa saad alles" says: Ah, on üks isik

Mitte sina.

Tagasi Drewi juurde:

Drew says: Üks su sõber andis. Ryan oli vist.
Chrissu "Oi, SA saad alles, ise norid seda

" says: Oi, ta on nii super geniaalne. Miks sa mu msni tahtsid üldse ???
Drew says: Ah, sa käisid mu sünnal. Tahan sind paremini tundma õppida.
Chrissu "Oi, SA saad alles, ise norid seda

" says: Ahah, see oli siis sinu sünna. Palju õnne siis, tagant järgi.

Aga jah, ma nüüd eemal mõnda aega.

Tagasi Jasoni juurde:

Jason says: Kes siis?
Chrissu "Oi, SA saad alles, ise norid seda

" says: Küll teada saad aga ma nüüd eemal. Vaja ühes kohas ära käia.

Ma panin msnis staatuse eemal ja läksin alla. Panin jalanõud jalga ja astusin majast välja. Asusin teele oma sõbra maja poole teele.

Tema maja ees, koputasin ta uksele ja seal tuli vastu tema ema. "Tere, kas Ryan on kodus?" küsisin mina naerdes. "On küll, oma toas. Tule edasi," ütles Ryani ema. "Tänan," ütlesin mina ja läksin siis Ryani ukse taha. Koputasin uksele ja ta avas. "Oi, tere. Mis mureks?" küsis tema. "Ei, midagi erilist aga sinu tahaks rääkida. Nelja silma all," ütlesin naerdes. "E, okay," ütles tema ja ma astusin tema tuppa. Ta sulges ukse. "So, sa oled ikka küll, miks sa annad mu msni mingitele isikutele keda ma ei tunnegi," ütlesin mina. "Oh, said teada juba," ütles tema. "Mhm, kui paljudele andsid?" küsisin mina. "No, mingi 20 või midagi sarnast. "Ah??" ütlesin mina sellepeale ja naersin üsna pea. "Mis nüüd?" küsis Ryan kuna ta ei saanud aru miks ma naeran. "See," ütlesin mina ja virutasin talle silma siniseks ilmselt. "Ah?" oli nüüd tema kord öelda. "See selle eest, et jagad võõrastele mu msne. Kui seda veel teed saad ka teise silma siniseks. Sau nüüd, eks homme vast näeme," ütlesin mina ja lahkusin tema toast. "Head õhtut," ütlesin mina ja väljusin majast.

Tagasi koju jõudes läksin oma tuppa ja muutsin oma msni oleku taas saadaval.

Msni pealkirjaks panin. Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb".

Jason:

Jason says: Oh okay.
Jason: Mil tagasi???
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Okay, ma tagasi.
Jason "Mida??" says: Kellele sa tegid ja mida??
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Aha lõin ühel silma siniseks, sest jagab mu msne inimsetele keda ma ei tunne.
Jason "Mida??" says: Ryan jah?
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Da jaa

Drew:

Drew says: Loodan, et varsti tagasi.
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Ok tagasi.
Drew says: Mis sul selle msni pealkirjaga on??
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Ah, lõin ühel isikul silma siniseks. Kuna jagab mu msni kõigile kes tahavad. Niigi mu msn on täis võhivõõraid ja neist piisab.
Drew says: Las ma arvan. Ryan?
Chrissu "Ow, oh SA said nüüd alles. Loodan, et su silm paraneb" says: Oi ära arvasid. Aga ma nüüd minema. Magama. Sau

Ma logisin msnist välja. Käisin pesemas ja läksin magama.

Järgmisel päeval koolis:

"Christine SA veel maksad selle eest," ütles Ryan. "Oi, ma kardan," karjusin ma vastu ja naersin. "Oot, sa oled see kes lõi Ryani silma siniseks?" küsis Sandra. "Jap, see olin mina. See oli karistus, et jagab mu msni võõrastele. Minuga ei tasu jamada," ütlesin mina. "Ahjaa, õigus, kui vihaseks saad või kedagi lüüa ja asju loopida," ütles Sannu/Sandra. "See on tõsi. Eile ma polnud vihane, ma olin pigem üllatanud. No võibolla olin isegi vihane aga savi see. Mis tehtud see tehtud," ütlesin mina. "Sa peaks kardma," ütles Ryan. "Oi, ma ei karda, enam midagi. No tegelt kardan küll pimedust ja äikest aga jah. Sa ei hirmutada mind, pea seda meeles," ütlesin mina ja naersin. "Ugh," ütles Ryan ja läks kuhugi. "Christine?" karjus Emily. "Jaa?" küsisin mina. "Sa saad nüüd," ütles Emily. "Oot, mida?? Kavatsed mind lüüa?? Ma löön siis vastu ja saad samasuguse sinika nagu on Ryanil," ütlesin mina.

_______________________

See on kuigi pikk osa:D
Kriitikat??
Komentaare??
Pealkirja??
Kui nägid viga/vigasid siis ütle

*Krissu/Kissu

Ülisupperr !!

Kriitikat mul ei ole

Pealkirja ma sammuti et oska pakkuda .. :S
Vigasid ...
Ma panin msnis staaatuse eemal ja läksin alla.
"Staatuse"
- ühe pisikese siiski leidsin : ) .

aga siiski ülisuper!!!

Uut ootan ; )) .

Thx!

Damn, siis, kunagi peab selle pealkirja ikka välja mõtlema. Keegi ei oska pakkuda pealkirja ja mul endal ka pole ideid mis võiks pealkirjaks saada.

Parandasin selle ära nüüd.

Thx
Uus siis kui suudan uue osa valmis kirjutada... hetkel üritan seda juba veidikene teha

heaaa, uut

Thx, eks siis saad kunagi.

Mul pole hetkel eriti mõtteid/ideid mis võiks edasi saada. See pärast pole ma midagi lisanud, ma loodan, et järgmise nädala jooksul saate uue osa.

*Kissu

Sorry, et taaskord topelt postitus.

Aga jah siin on uus osa. Ma peaks tihedamini kirjutama aga pole eriti aega olnud.

See on siis 15. osa! Väike juubel... :)

"Okay, ma ei löö sind. Sa pole seda väärt," ütles Emily ja lahkus. "Oot, sa kardad pimedust ja äikest?" küsis Sannu. "Jah, ma kardan, neid juba väiksest saati. Alati kui väljas oli äike ja nii edasi olin ma tavaliselt üksi kodus ja veel ka pimedas. Sealt tuli see hirm, ma arvan vähemalt. Ma ei saa kuidagi sellest üle," vastasn mina Sandra küsimusele. "Wow, igapäev saab sinu kohta midagi uut teada," ütles Helena. "No seda kül jah vist," ütlesin mina suht ükskõikselt. "Christine on kõik korras?" küsis Sannu selle peale. "Eh, mida?" küsisin mina endiselt suht ükskõikselt. "Ei midagi," ütles Sannu. "Okay," ütlesin ma sellepeale.

Koolipäev möödus üsna kiiresti ja midagi huvitavat seal ei juhtunud.

Kodus:

"Christine, me peame siis rääkima," ütles mu ema Nicole. "Räägi siis," ütlesin sellepeale mina. "Ma ei ole su isast räägin kunagi kuna ma ei suuda sellest rääkida aga ma pean. Kuna sul on õigus teada," ütles Nicole"Noo?" küsisin ma sellepeale. "Sul oli isa 1 kuu aga siis ta jättis meid mõlemaid maha, ühe teise naise pärast. Kelleks oli mu parim sõbranna Elena. Ma ei ole neile seda kunagi andestanud ja ka ei tee. See on tõsi," rääkis Nicole. "Vau, nii et mu isa ei hooli must?" küsisin mina küsimuse. "Kahjuks jah, ta pole suga proovinud luua ühtegi kontakti. Ei kaarte ega midagi sünnipäevadeks," vastas Nicole mu küsimuse veidi rohkem kui ma tahtsin teada. "Tore, perekond mul. Ema ja isa ei hooli must, õdesid ja vendi pole. Tõsiselt mu elu on täiesti täis pettumisi, kurbust, masendust ja midagi kõike veel. Seal pole enam eriti õnnelike hetki, kuna kurbus ja igatsus olla armastatud on suurem," karjusin ma oma emale ja jookisn oma tuppa. Sulgesin oma toa ukse ja ühel hetkel ma nutsin seal.

Ma lamasin oma voodil ja nutsin. Ühel hetkel helises mu telefon ja seal oli nimi "Ryan". Ma pühkisin pisarad ja vastasin kõnele: "Ja?" Mul siiski jooksid pisarad edasi. "Hey," ütles Ryan. "Mida tahad?" küsisin ma vastu kohe. "Chrissu, sa oled nutnud? Mis viga?" küsis kohe Ryan vastu. "Ja kui olengi, on see minu enda mure. Ma tean, et ma võin ülbe tunduda aga ma ei taha hetkel kellegiga rääkida. Tahan üksi olla, sau," ütlesin ma sellepeale ja lõpetasin kõne.

Järgmisel päeva hommikul:

Ma ei olnud öösel üldse maganud aga pidin täna kooli minema kuna matemaatikas oli kontrolltöö. Ma tõusin voodist püsti, kõndisin vannituppa ja vaatasin peeglisse. Mu silmad oli nutmisest punased. Ma seisin seal tükk aega, lõpuks tegin end veidikene korda ja vahetasin ka riided. Läksin alla kööki ja võtsin ühe õuna. "Christine?" küsis Nicole. "Mida?" küsisin ma vastu ja hammustasin õuna. "Sa oled muutunud," ütles Nicole. "Mis mõttes?" küsisin mina segaduses olles aga tegelt sain aru isegi mis mõttes. "Su käitumine, su iseloom. Vanasti olid sa alati elurõõmus, sõbralik, kena, hooliv. Aga nüüd oled sa ülbe ja muud ei oska ma öelda," ütles Nicole sellepeale. "No, seda ma tean. Ma pean nüüd minema," ütlesin mina ja võtsin järgmise ampsu õunast. Astusin majast välja ja läksin kooli poole. "Christine?" karjus keegi järsku mu nime. Ma keerasin ümber ja nägin seal Emilyt. "Mida sa tahad?" küsisin ma ülbelt. "Ma tahtsin vabandada eilse pärast aga unusta ära," ütles Emily sellepeale. "Mida iganes," ütlesin ma omaette ja läksin kooli poole edasi. Õun sai söödud kui ma astusin koolimajja sisse. "Hey, Chrissu," ütles kohe Sannu. "Hey," ütlesin mina vaid ja kõndisin oma klassi poole. "Christine, on kõik korras?" küsis Sannu. "Ja kõik on kõige paremas korras," ütlesin mina ja ma valetasin. Minuga pole kõik korras, mu elu on nii pahu peale keeratud. Ma arvasin terve elu, et mu isa hoolib must aga see kõik olid vaid hoopis teist moodi.

Esimes tunnis(Ajalugu):

Õpetaja seletas tahvli ees midagi, mina aga magasin põhimõtteliselt terve tunni. "Christine, tule!" ütles Sannu. Ma avasin silma, vaatasin Sandra poole ja küsisin: "Kuhu?" "Tund sai läbi," ütles Sannu. "A, okay," ütlesin mina sellepeale vaid, tõusin püsti ja läksime siis koos Sannuga klassist välja. "Hey, Chrissu" ütles Ryan järsku. "Hey! Mul on tõesti sorry selle sinika pärast," ütlesin mina ja kõndisin edasi.

Ryani POV:

Ma seisin Sandra ette ja küsisin talt: "Mis Christinega viga on?" "Ma ei tea. Eilsest saadik käitub ta juba kuidagi imelikult. Täna on ta veel imelikum kui eile. Temaga ei ole kõik korras kuigi ta ise väidab et kõik on kõige paremas korras," ütles Sandra sellepeale. "Ahsoo, eks näis mis saab. Aga ma uurin välja selle," ütlesin ma sellepeale ja astusin sammu kõrvale, et Sandra saaks edasi minna, kuhu iganes tal minek oli.

Christine POV:

"Hey," ütles Helena. "Hey ja ka sau," ütlesin mina kõndisin edasi. "Hey, Chrissu, mis viga? Palun ütle," ütles Helena. "Mu ema ei hooli must. Mu isa hoolis must kõigest 1 kuu ja siis jättis mu ema ja mu maha teise naise pärast. Kelleks oli mu ema parim sõbranna. Saa aru ma ei suuda, siin ei ole kedagi kes must hooliks," ütlesin mina ja jooksin koolist välja.
_____________________________________

Wow, see sai vist pikk ja igav osa.

Kriitikat?
Pealkirja?
Kommentaari?
Leidsid vea, anna teada.

-Kissu

No em... nagu nii keegi ei komenteeri enam seda juttu ja ma ei tahaks koguaeg aina topet postitusi teha seega võib selle juttu ilmselt lukku panna.

hea jutt on , me like it : )
uut ootan : ) , loodan et tuleb ,
vabanda, et ma ei ole kommenteerind -.- : )

Thanks, Sandra.

No tuleb ikka!

16. osa:

"Hey, kuhu Chrissu jooksis?" küsis Ryan Helenalt kui nägi Christinet ära jooksmas. "No, kui ma ütlesin, et Hey, Chrissu, mis viga? Palun ütle. Sellepeale ütles ta, et Mu ema ei hooli must. Mu isa hoolis must kõigest 1 kuu ja siis jättis mu ema ja mu maha teise naise pärast. Kelleks oli mu ema parim sõbranna. Saa aru ma ei suuda, siin ei ole kedagi kes must hooliks ja jooksis minema. Me ju hoolime," vastas Helena. "Omg, ma lähen otsin ta üles," ütles Ryan ja läks ka koolist välja. Isegi Helena ja Sandra läksid Chrissut otsima.

Ryani POV:

Kuhu ta võis veel minna. Ma olen ju terve kooli ümbruse läbi otsinud. Seal ta ongi. "Hey," ütlesin ma ja istusin Chrissu kõrvale. "Hey," ütles ta ja pühkis pisarad ära. "Ma tean, mis sa ütlesid Helenale ja miks ära jooksid. Aga sul on ju sõbrad kes sust hoolivad. Mina, Sandra, Helena ja ka Heleri," rääksin ma Chrissule. "No seda küll," ütles Chrissu ja kallistas mind. Ma kallistasin ka vastu. "Meil on uus paar," ütles järsku mingi tüdrukute kamp. "Meie ole paar, vaid head sõbrad," ütlesin ma kohe ja lasin Ryanist lahti. "Enam jaolt kui ollakse parimad sõbrad... eriti poiss ja tüdruk... siis tuleb nende vahel armastus," rääkis üks tüdruk sellest kambast. "Mida iganes," ütlesin ma sellepeale. "Davai, lähme," ütles see sama tüdruk, kes oli ilmselt liider või midagi sarnast seal. Kõik seal kambas olijaid tegidgi seda.

Christine POV:

"Lähme kooli tagasi?" küsisin ma Ryanilt. "Jah, peaks minema... ei tahaks tundi hilineda," vastas Ryan sellepeale. "Davai siis," ütlesin ma juba veidi naeratades. Me siis läksime kooli tagasi ja seal tulid kohe vastu Sannu, Helena ja Heleri. "Oh, hey," ütlesin mina naeratades taas. "Noh, on kõik korras nüüd?" Küsis Sannu. "Mhm," vastasin ma ja kallistasin Sannut ja siis ka Helenat ja Helerit. "Miks sa mind kallistasid?" küsisid nad kõik koos. "Sellepärast, et hoolite must. Sõbrad tähendavad mu jaoks kõike nüüdsest," ütlesin ma naeratades.

Hiljem matemaatikas:

"Deem," ütlesin ma omaette aga Sandra ilmselt kuulis. "Eh mis on?" küsis ta sosinal vastu. "Ma pole mate tööks midagi õppinud," vastasin sosistades. "Ega ma ka pole," tunnistas Sannu üles sosinal. Tüdrukud sosistamine jätta ja alustada tööga," ütles õpetaja mu kõrvalt. Ma võpsatasin sellepeale. "Okay," ütlesin mina ja vaatasin oma töö peale. Ma midagi täiesti suvaöt lahendasin need ülesanded seal ära, nii palju teadmistega kui tunnist oli meelde jäänud. Tunni lõpuks sai mul töö tehtud. Samas ka Sandral ja Helenal. Me viisime töö ära ja läksime klassist välja.

Me arutasime mate töö vastuseid kuni meile tuli vastu see sama kamp tüdrukuid kes oli ennam kooli taga. "Hey, sa oled see kes kallistas oma nii öelda head sõpra," ütles see sama tüdruk taas. "ME OLEME HEAD SÕBRAD, MA EI ARMASTA TEDA KUI OMA POISSI. VÕIBOLLA KUI VENDA EGA MIDAGI ENAMAT," karjusin ma seal selle tibi peale. "Wow, minuga nii ei rääkita." ütles tema karmilt. "Oi, tead mind see ei huvita enam. Räägin nii nagu tahan ja kellega. Ahjaa... mulle pole tegelt kunagi kõmbeid õpetatud... hehe," ütlesin ma taas talle vastu. "Sa veel maksad!" ütles ta karmilt ja lahkus kuus oma sõpradega. "Oi, kuidas kardan," ütlesin ma sarkasmiga. "See oli muide selle kooli popim plika," ütles Sannu. "Ega jah oli jah aru saada. Las olla," ütlesin ma sellepeale.
_______________________________

No, ma kirjutasin selle hetkel käigu pealt...

+ ideed mis mul olid

Kommentaare?
Kriitikat?
Pealkirja?
Kui nägid vigu siis anna neist teada. :)

*Kissu