Mitte kõik ei ole mõrvarid [one-shot]

Külaline

Et siis , kollastelt mullle .
Ja Stella ja Anni saavad ka pühhi xd
Hope u enjoy it !

_________________________________________________

"Saa üle!" lõugasin Mariosele, kes polnud lavale valmis minema, sest ta juuksed pidid sassis olema. "Aga vaata neid, ned on nagu N-Eurol no," hädaldas ta. "Kuule, meil on 1 minut ja siis tõstetakse meid üles, niiet ole vait!" "Kuule, sina oled alguses klaveri taga, aga mina lava ees!" ütles ta mulle vingudes vastu. "Kes käsib sul selle kitarriga sinna ette ronida?" küsisin talt. "Mu juuksed on sassis ja sina küsid hetkel seda?" imestas ta väga kahtlaselt. "Ausõna, kui sinu juuksed on sassis, siis olen mina järgmine Grammyide nominent!" lõugasin talle, sest üle valju muusika ei olnud hästi kuulda. "Ma tuletan meelde, et sa oledki!" ütles ta mulle naerdes. Ma ei jõudnud midagi vastata, sest tundis kuidas me üles liigume. Kui trummisoolo hakkas, pidime püsti tõusma ja mina laulma hakkama.

Remember
I will still be here
As logn as you Hold me
In your own memory

Remember
When your dreams have ended
Time can be transcended
Just remember me ...

Olles selle laulu lõpetanud, vaatasin oma publiku seas otsivalt ringi. Ise rääkides: "Tere Dallas! Kuidas teile siiani meeldinud on? Meie oleme The Ice. Loodame, et teile meeldib!" Rahvas karjus, järelikult neile meeldis.

Kui olime kolm ja pool tundi laval olnud, hakkasime otsi kokku tõmbama. "Veelkord, mina olen Liisu, trummide taga on Silver, meie basskitarrist on Marios, klaverit peale minu mängib Danis ja kitarri mängib Kevin," tutvustasin järjest The Ice'i liikmed. "Ja me oleme THE ICE!!!" karjusime kõik koos, kummardasime ja lahkusime lavalt.

Kohe kui olime lavalt maas, jooksime riideid vahetama, et siis Meet & Greeti minna. "Kas sa nägid teda?" küsis Silver. "Ei, sa?" küsisin ükskõikselt, sest tahtsin, et jääks mulje, et olen tast üle saanud. Kuigi ma sisemas teadsin, et ma seda ei ole. "Ma vist nägin, ma pole kindel," ütles ta, veepudelit otsides. "Okei," ütlesin nii väriseva häälega, et isegi kurt oleks aru saanud. "Kuule Liisu, igaüks saaks aru, kui sa temast veel üle pole saanud. See mees tegi sulle lapse!" ütles Danis. "Nagu ma seda ei teaks," ütlesin talle, ja liikusin sinna ruumi, kus mu vend koos mu imearmsa tütre Demitria Mariega istus. Kui Demi mind nägi, sirutas pooleaastane tüdruk käed minu poole, et ma ta sülle võtaks. Võtsin ta sülle ja istusin ise venna kõrvale maha. "Tegi ta palju pahandust?" küsisin muiates vennalt. "Mitte eriti, kui see välja arvata, et ta veeklaasi maha ajas," ütles venna muiates. "Siis sa olid tubli tüdruk. Oli onul ka midagi teha," ütlesin Demile. Tema ainult naeratas. "Sa minema ei peaks?" küsis venna kella poole näidates. "Aaa, jah, ups," naersin, andsin Demi vennale üle ja jooksin sinna, kus M&G toimuma pidi. "See tuleb põnev," ütlesin endale ja lisaisn tempot, et õigeks ajaks kohale jõuda . Kohale jõudes istusid teised juba laua ääres ja rääkisid elavalt. Fänne poldud veel sisse lastud. Istusin poiste kõrvale ja noogutasin turvamehele, et ta uksed avaks. Kohe kui uks avanes, vooris sealt sisse palju inimesi, aga oli ainult üks, keda ma lootsin näha.

Pärast kahte tundi autogrammide jagamist ja piltide tegemist olime täitsa läbi. Kuid teda polnud ikka. Kui olime valmis lahkuma, küsis turvamees, kas ta võib veel viimase inimese sisse lasta. Meil polnud selle vastu midagi. Üsnapea libises ukse vahelt lühikese peaga poiss. Võimis poiss, täismees juba. Kohe, kui olin tuvastanud, kes see isik on, käis mu kehast tugev jõnks läbi. See oli tema. "Kas te saaksite meid Liisuga kahekesi jätta?" küsis ta poistelt. Kõik noogutasid, vaatasid mulle veel otsa ja lahkusid. "Leiad meid Demi juurest. Laseme su venna puhkama," ütles Kevin veel enne lahkumist. Nüüd sain tema poole pöörduda. "Tere Joseph," ütlesin, ise pilguga eemal olles. "Tere, Anna-Liisa." See viis, kuidas ta mu nime ütles, oli midagi erilist. Kümneid kordi päevas öeldakse mu täisnime, aga see oli midagi erilist. "Mis sa otsid siit?" küsisin, ehk liiga ülbelt. Aga siiski, kes teeb 18 aastasele lapse ja jookseb siis ära? "Tahtsin sind näha. Sul läheb päris hästi, ma vaatan," ütles ta rahulikut. "Ei kurda," ütlesin, ise ikka veel eemal olles. "Aga laps? Mis temast sai?" "Mis temast saama pidi? Ta on täiesti terve pooleaastane plikatirts, kes ootab oma emmet, kes peab siin ta isaga rääkima," ütlesin Joe reaktsiooni vaadates. "Sa...sa...sünnnnitasid ta?" küsis ta. Tema nägu oleks küll miljonit väärt olnud. "Otseloomulikult! Ma ei ole mõrvar, saa aru Joe, MA EI OLE MÕRVAR!" karjusin ta peale, tegin 180 kraadise pöörde ja lahkusin ta juurest, igaveseks.

____________________________________________

Komenteerige palun !!!
Ja, kriitikat :)

Külaline

see oli niilühike, aga niiheaa.
loveitt.

Külaline

haha , lühike ? o_O
Hea ? o_O
loveit? o_O

Külaline

Liiiisukls , kohutavaltheano . ( llllll..

luw

Külaline

heaaa :)