Unusta ! [one-shot]

Külaline

Et siis, stelzi soovil. Ma tean et mõttetu ja värkkki , aga stelz tahtis, süüdistage teda !

Miks inimesed kardavad öelda -armastan? Miks ei julge paluda -kallista? Miks keelavad öelda -suudle? Aga ei karda öelda –unusta? Miks? Miks? Miks? Küsimus, mis painab mind iga sekund, iga minut, iga tund. Ma ei ütleks, et sa kartsid paluda kallistust. Ma ei ütle, et sa keelasid end ütlevat sõna suudle. Ma ei ütle, et sa kartsid öelda neid kolme sõna, Ma Armastan Sind. Aga sa julgesid öelda Unusta. Sellepoolest sarnanesid kõigiga.Ma ei ütle, et ei tahtnud olla su pisar, sest tahtsin sündida su silmas, elada su põsel ja surra su huultel. Me ei kasutanud üksteise rääkides sõnu "alati" ja "iialgi", sest teadsime mõlemad, et "alati" ja "iialgi" on sõnad, mis tuleb alati meeles pidada, et neid mitte iialgi kasutada. Ma mäletan, et siia maailma sündida on ütlemata lihtne, kuid siin elada on juba kunst. Sina aitasid mul siin maailmas toime tulla. Me kõndisime igal võimalikul juhul päikesele vastu, sest teadsime, et kui seista alati näoga päikese poole, siis jäävad varjud selja taha. Alati, kui kallistasime, tundisme imeliku kõdi. Minu vanaema ütles sellepeale, et armastus on sisemine kõdi, mida väljast sügada ei saa. Mu vanaema rääkis mulle veel, et kui sa midagi väga tahad, lase sel minna. Kui see tuleb tagasi, on see sinu oma. Kui tagasi ei tule, pole see kunagi sinu oma olnudki. Ühe tüli pärast lasin sul minna, aga sa tulid tagasi. Niiet, sa olid siiski minu oma. Alati, kui me kõndisime raudtee ääres, mõtlesin ma sellest, kuidas ma kadestan raudteerööpaid, nad lähevad alati lõpuni koos. Lootsin, et ka meie teeme seda. Sa tulid ükskord koolist ja ütlesid, et naeratamine on kasulikum, kui murekorts, sest et selleks, et naeratada, on vaja pingutada vaid seitseteist näolihast, et kortsutada kulmu, juba neljakümmend kolme. Ükskord ütlesid sa mulle "Ma jõudsin puu latva, ja sain sealt parima õuna!" Kui ma sind sellepeale imelikult vaatasin, ütlesid sa "Tüdrukud on nagu õunad puul: parimad on puu ladvas. Poisid ei taha nende järele ronida, sest nad kardavad kukkuda ja haiget saada. Selle asemel võtavad nad maast õunu, mis ei ole head, kuid neid on kerge kätte saada. Ladvaõunad aga arvavad, et neil on midagi viga, kuigi tegelikult on nad imelised. Nad lihtsalt peavad ootama, kuni tuleb õige poiss, kes on piisavalt vapper, et ronida mööda puud ladva tippu." Jõulude eel, küsisin ma sinult, mida sa jõuludeks soovid. Ja sa vastasid "Kui sa ärkad öösel üles ja märkad, et mingi paks mees topib sind kotti, siis ära karda! Ma palusin Jõuluvanalt sind endale." Iga meie kohtumise lõpetasid sa sõnadega "Oleme nagu tint ning sulepea,kui vaja siis teeme kõike koos. Oleme nagu saabas ja saapapael,me ei lase üksteisest lahti. Oleme nagu pilt ja pildiraam,sobime hästi kokku. Oleme nagu päike ja taevas,hoiame alati kokku." Lõpuks saime me aga aru, et meil oli sees viga. Ja sa lahkusid sõnadega "Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. Unusta mind!"

Ma tean, et mingi imelik , aga LOED, KOMENTEERI !

Külaline

Kellele ei meeldi ma hüppan kohe kaljult alla, nniiiiheaaaa !!!
Luv uu !
Päriselt see on vapustav.

Pealkiri: Re: Unusta ! [one-shot] Nelj Dets 17, 2009 3:40 pm

See on jah vapustav... !

Külaline

stelz - Luvv u too , girl (kk)
aggaa, ära hüpppa , eksole ? ;*
Eiusu eriti ;*
Ash (võibnii?) - mm, ei usu eriti, aga aitähh (kk) !

Pealkiri: Re: Unusta ! [one-shot] Reede Dets 18, 2009 5:55 pm

Ära usu kui ei taha! See on kõigest minu arvamuse selle jutu kohta.
Muideks võid kutsuda küll Ash-iks! :)

Külaline

Okeii , Ash ;*
Ma ei ütleks, et mu jutt just vapustav on . Aga arvamus läheb korda mulle küll ;*