Leave It All Behind #1

Külaline

see on see uuem lugu, :) Kui sobib siis õelge jakui mitte siis.. õelge ka. ;D

/1
"Tänks et tulid Sass." kallistasin poissi hüvastijätuks. "Meil oli lõbus." lausus ta naeratades ning lahkus, käsikäes koos oma tüdrukuga. Rahulolevalt sulgesin ukse ja pöördusin tagasi eluruumi. Suur ohe pääses mu suunurkadest valla, kui avastasin end keset ülisegamini tuba. Seal oleks nagu toidusõda üle käinud. Igalpool vedelesid tühjad/pooltühjad plastiktopsid ja papist taldrikud. Tuba oli erivärvi õhupallidest ja nende juppidest kirju. Korraga tundsin, kuidas keegi seljatagant õrnalt mu pihast haaras. Siidiselt ilutsevad käed ilmusid minu kõhule. Chris asetas oma pea mu õlale. "Oli sul tore ?" küsis ta, lõug mu õlal takti lüües. "Jah, väga !" Pöörasin ümber ning vaatasin poisile otsa. Ta näol mängles naeratus. Viisin oma käed Chrisi kaela taha ning upitasin end talle aeglaselt lähemale. "Aitäh sulle." riivasin sõnadega tema huuli. Chrisi puhul olin ma kõige osavam ta õrritamisega. Poiss püüdis oma huuli minu omade vastu ajada, kuid iga hetk, mille ta mu suu poole püüdlemisele kulutas jäi minu ja tema vahele pikem vahemaa, kuni ta loobus. Muigasin Chrisi teeseldud solvumise üle. "Tule, me peame terve selle laga täna ära koristama. Isa saab muidu infarkti." naersin, ulatades vingus näoga poisile harja ja kühvli.

------------------------
Et, natuke siis minust. Maitea, olen tavaline. Mitte eriti rikas. Janoh, kõige vaesem ju ka mitte. Keskmine siis järelikult. Elan vanematega. Nad on siiamaani päris lahedad olnud. Usaldavad mind üpris hästi, isegi raha asjus. Meil on kahekorruseline maja muide. Suht suur. Vanus on mul nüüd juba 17. Täna sain ! Jaii,

Välimus on ... okei. Meresinised silmad, mida ma vihkan, sest tahaksin pruune. Imetlen tüdrukuid kellel need olemas on. Juuksed on pikad ja ainukesed millega 100% rahul oma välimuse juures olen. Btw. tumepruuni värvi ^^. Uhh, lav it ! Millegi pärast mulle nii meeldivad pruunid silmad ja juuksed ja üldse paljupalju asju,mis on prrun . Poisil on mul aga blondid juuksed. Temast ma polegi veel rääkinud. Chris, mu poiss nagu ilmselt aimasite, ta on 18. Ja jubedalt uhke selle üle. Kuigi ta seda välja ei näita. Hea poiss selle koha pealt. Tegelt on ta pealaest jalatallani Hea. Päriselt! Ta on esimene kelle vastu sellist armumist tunnen. ´Chrisiga tundub kõik nii perfekto. Isegi siis, kui mu vanaema suri.. siiani raske meenutada, see juhtus veidi rohkem kui aasta tagasi, ka siis oli ta mulle toeks. Kuigi oleks pidanud perega Inglismaale minema. Tüüp tuli hetkegi mõtlemata minu pärast lennujaamast ära. Ainult selleks et mulle toeks olla. Aehh,, aga mis sellest enam. Igatahes, nüüdseks oleme kaks aastat koos olnud. Ja noh, tegelikult pole me ju eriti tülitsenudki. Mõned korrad. No okei, kaks suuremat on olnud. Üks oli siis kui ma viisteist olin ja teine kolm kuud tagasi. Viimane oli eriti jube tegelt. Viis päeva ei vahetanud me ühtegi silpi. Samas leppimised on aga magusad. Saate ju aru ^^.

anoh, rohkem polegi nagu midagi. Vaadake, kuidas mu elu siis kulgeb. Loodetavasti eihakka teil igav. Ma ise loodan ka, et mul mingi booring life ei tule. Hakkaks kahju. Nii endast, kui teist. :)

-------------------

Mingi tobedalt hele päikesekiir hüples mu silmil. Nagunii meelega, et mind ikka äratada. Keerasin pahuralt külge ning tõmbasin uniselt turtsudes teki üle pea. Kuid miski ei andnud mulle siiski rahu. Sisisesin paar korda välja ning viskasin teki kaugeimasse voodi nurka. "Hei !" kuulsin selle teo peale unist ning pahurat hüüet. Vaatasin poolpaljale poisile otsa ja sain taas eluvaimu sisse.

-------------------------
Muide, me pole śeda´ Chrisiga teinud niiet pole vaja hakata ette kujutama eks.

Niiet, ma olen täitsa süütu kohe ,

Oleme sellest Chrisiga rääkinud ja otsustasime oodata. Kelly muidugi arvab,et kõik poisid on ühesugused, nemad juba oodata ei jaksa. Aga mina seda Chrisist ikkagi ei usu ! No okei, life goes on..
-------------------------

"Sa peaksid oma nägu nägema." naersin ma. "Fafa, su enda juuksed on ka ilusad jah." lausu ta irooniaga. Naersin ning jooksin vannituppa. Tegin ennast korda ja suundusin tuppa tagasi. "Sa tahad õelda, et kavatsed mind siia üksi jätta ?" imestas Chris, kui nägi mind riietatuna vannitoast tagasi tulemas. Liikusin kapi poole, et endale sealt sokid võtta. Kapp, õigemini kummut, asetses mul voodi kõrval. See oli kuldpruun. (aehh, pruun. Again. ) Vastasin poisile alles siis, kui olin jõudnud kummutini. "Mul on vaja tööle minna ja kui sul pole juhuslikult tuju ämblikmeest mängida ja mööda seina koju minna siis soovitaksin sul ennastki käbe üles ajada."

---------------------------
Mu vanémad on harjunud teadmisega, et Chris siin on. Ka öösel, kuigi isale teeb see muret ja ta on palunud emal mulle korduvalt sõnu peale lugeda. Seksist rääkis ema mulle juba kümneselt. Mäletan kui lõbus mul tookord oli. Kuid ema ja isa pole siiski veel nõus, et ta päris üksinda meile jääb. Ilma minuta ma mõtlen.
--------------------------

Chris nihutas end mulle lähemale ja ohkas. "Aga mina ei taha veel minna." jäi ta endale kindlaks ning kahmas mind suure haardega endale kaissu. "Lõpeta! Crissu. Ma jään ju hiljaks." vingusin lõbustatult. Chris kõditas mind suudlustega kaelale. Ta teadis mis mulle kõige enam kõdi teeb, pehmed suudlused kaelale. brr.. jalust nõrgaks tegev.
Kui lõpuks poisi voodist üles sain ja ta ennast riidesse ajas võisime minema hakata.
***
Nii, mis arvatesiis essast osast sellel ? :)

Külaline

maitea, mulle nagu täieega meeldis

.
kiiresti uut osa! paluuun

Külaline

Uus osa.. omme. :) kui elekter jälle ära ei jookse.

Külaline

/2

----------------
Kelly - üks parimaid mu elus ! täitsa vöörale võib ta alguses tunduda veitsa .. ülbena. Ta suht ütleb kõik välja mis mõtleb. On Hästi aus. Vanust on tal 18. Üsna pea saab see olema aga 19.Välimus on 67+ ! Blond ja pikk, nats pruunikas, tumesinised silmad. Pm, oleme isegi päris palju sarnased, kui välja arvata tõsiasi, et tema on hoopis ilusam kui ma.Enivei, Kelly on Best person in my world ! Usaldan teda täielikult.
---------------------

Viskasin lapi käest, kui tüdruk minuni jõudis. Armastasime oma kallistusi nimetada pigem jääkaruamelemisteks. Need nägid lihtsalt välja nii suured ja jõulised, kuid siiski armastust täis. Kui olime lõpetanud istus Kelly lõpuks maha ja mina sain oma lapi taas kätte võtta. Pühkisin lauda imelikus vaikuses. Tõstsin pea, et Kellyle otsa vaadata. Ta näovärv vahetus pidevalt. Korra oli see roosa, siis valge seejärel punane. Tundus, et ta ei suuda otsustada, millist jäta. "Soovitan roosat. Siis ei jää nii palju silma." ütlesin naljaga pooleks. Ta tõstis hajameelselt pea ega lausunud midagi. "Kule, mis juhtus ? Kummitust nägid või ?" küsisin nüüd juba murelikumalt. "Ega ta vist elus ei olnud jah." lausus Kelly häälega, mida ma ei tundnud. "Mis asja ? Nägidki midagi paranormaalset ?" imestasin. "Nojah! Põrkasin ühe pruunisilmse ... pruuni juukselise .. imeliselt lõhnava ... soojust õhkava paranormaalse poisiga kokku." Huvitav kas ta ise ka märkas milliseks ta muutus, kui kokkupõrget meenutas ? "haha, Kellyke . See polnud paranormaalne tegelane. See oli pärispoiss !" muigasin, tüdruku juurde istudes. "Hah , pead mind lolliks või ? Ükski päris inimene ei näe selline välja. Pealegi, kui Temasugune oleks päriselt olemas, siis oleks Ta kindlalt minu prints valgel hobusel. Aga printsid valgel hobusel eksisteerivad ainult muinasjuttudes." vaidles kelly mulle vastu ja keeldus uskumast, mida ta nägi. "No järelikult ongi see Tema sinu prints ! Sa ei usu, et teda päriselt olemas on, kuna oled peast jalatallani armunud.. esimesest silmapilgust!" püüdsin Kellyle võimalikult hästi kõike lahti seletada. Tüdruk hakkas paaniliselt pead raputama. "Mkm. ma pole armunud! Ei saa olla! Nagu .. absurd ju ! hah , mina ? armunud? haha, nalja teed!?" Kelly jäi hetkeks vait ja vaatas mulle kohkunult otsa. "Kas mu seljataga seisab praegu keegi?" küsis ta. "Noo .. oleneb. Kuna teda päriselt olemas ei ole, siis .. vist mitte ." narrisin tüdrukut. Kuulsin valju klunksatust ja nägin Kelly punast nägu. Muigasin. "Kuidas sa teadsid, et siin olen?" küsis paranormaalne poiss Kellylt. "Sulõhn-klunks- reetis su. " Tüdruk küll vastas talle, kuid ümber ta siiski pöörata veel ei julgend. "Mu lõhn? Hm.. kuidas ma siis lõhnan?" Seekord julges Kelly juba püsti tõusta. Ka mina tõusin lauast, kuid selleks et nende kahe meeldiva seltskonnast lahkuda. "Kuhu sa lähed ?" küsis Kelly, kartes poisiga kahekesi jääda. "Chris tuleb mulle kohekohe järgi. Niiet ma pean minema." kui Kelly ikka veel mind anuvalt vaatas, püüdsin talle natuke enesekindlust tagasi anda. "Sa saad hakkama, kullake. Ole lihtsalt sina ise." naeratasin poisile ning lahkusin.

"Tulen siis õhtul järgi ?" küsis Chris, kui olime mu maja ette jõudnud. Noogutasin poisile ning suudlesin teda. Chris asetas oma õrna käe mu põsele, mis järel mina teda endale veel lähemale tõmbasin. Just hetkel, kui olin jõudnud käed ta kaela taha viia värises telefon mu taskus. Lasin poisist lahti ja surusin veel väikese musi ta huultele ning hüppasin autost välja. Võtsin taskust oma koliseva telefoni ja vastasin kõnele.
"Kuulen."
"Inksuuuuuu !" karjuti mulle kõrva. "Tead sa mida !!"
"Ei saa kunagi vist teada. Sa just kisasid mu kõrva peast."

Külaline

Oeuuuuhh....Nii hää jutuke.
Rutttu uut paluks. Mulle väga meeldis.

Külaline

/3

"A, soups. kasvab tagasi. Igatahes. INKSUU! Sa ei kujuta ette mis minus toimub ! Mul on tunne nagu ma lendaksin. Kõik on lihtsalt liigaliiga supper." vadistas tüdruk toruotsas.
"Mis tüüp tegi siis ?" muutusin uudishimulikuks.
"Ta on nii imeline ! Ja sul oli õigus, Ma olengi armunud. Ja mitte ainult pealaest jalatallani." Plika vist hüppas seal teiselpool . Mingid jõnksud käisid koguaeg. Mind ajas taigaljuhul naerma.
"Mis te käite nüüd siis vä ?"
"Noo, maitea ju. Vist jah. ta pole päriselt küsinud. Aga tundub nii. Muidu ta mind vist suudelnud poleks.."
"Ooota mida ? Ta suudles sind ?"
"Mhm." jäi kellyl hääl kurku kinni. "Ja see oli.. mmm.. selline.. No, mai oska seda kirjeldada."
"Jajap, saan aru. hmm. ouukei. Millal ma teda siis pinnida saan ?"
"Nuh, kui väga tahad siis võibolla juba homme. Aga maitea."
Nüüd hüppasin mina röömust lae poole. "Jeii-jeii-jeii.. Oot, ta nimi oli Joseph jah ?" lõpeasin hetkeks hüppamise.
"Sa võid teda vist Joeks kutsuda. Aga seda et, ma pean minema nüüd ja ma siis kolistan sulle eks."
"Tavai, baii !"
"Tsau!" Lükkasin klapi kinni ning avasin endale ukse.

---- Järgmine hommik ----

Ähmaselt kuulsin oma telefoni helinat. Lootes et see peagi vaikib surusin pea kõvemini patja. Psh, nagu sellest mingit abi oleks. Minu õnneks varsti telefon oma mölina ka lõpetas. Hingasin kergendatult ja püütsin uuesti uinuda. Kuid sellega mu õnn ka piirdus. Telefon kukkus uuesti üürgama. "Aaarghhh.. Shut the fuck up already!" Haarasin järgmise padja järele. Kuid sellest polnud tolkugi abi. Torisedes ajasin ennast istukile ja sirutasin lärmaja poole.
"No mida ?" vastasin nime vaatamata telfule.
"Wouuu, paha tuju sul või ?" küsis Kelly hääl teiseltpoolt.
"Kuule jah. Nii kena uni oli mul ja sa tuled siin ommiku vara mul kõrvaääres tinistama. Juhtus midagi vä ?"
"Mis hommik sul on ? Kell juba 11.30 . Jõid eile liiga palju vä?"
"Pool kaksteist ?" imestasin oma une üle. "Mis sa teed nalja? Sa tead et mai joo opakas !" naersin, olles nüüd juba paremas tujus.
"Okei, mis iganes. Ma helistasin tegelikult asja pärast."
"Loodetavasti."
Mu torisemisest välja tegemata rääkis Kelly edasi. "Messisime eile õhtu läbi Joega ja leppisime kokku et täna kell kolm saame uuesti kokku. Ta toob oma vennad ka kaasa. Ja ma siis lootsin et sa tuled ka koos Chrisiga äkki."
"Oooja, sa tead et tulen. Selles ära kahtle aga ma kohe helistan Chrisile ka ja küsin talt eks."
"Jap, teata mulle siis."
"Mhm, tsau."

----

"Kissu kule, sa täna kolme ajal Kelly ja ta peikaga kokku ei viitsi saada ?"
"Tal uus ?"
"Mh, jaa. Ma ju eile rääkisin sulle."
"Ahjaa, Kolme ajal jah ? Hmm.. Okei, tulen poolest siis su juurde."
"Oki, tsauka !"
"Tsauh,"

-----

"Tuleme."
"Oh,väga hea."
"Mhm, oki, tsau."
"oota !"
"No ?"
"Võin ma sinu juurde sättima tulla ?"
"Muidugi. A, ja kus me siis Joega kokku saame ?"
"M, kaubakas."
"Ouks, tsauks, hella mulle ja ma lendan sulle siis vastu."
"Jap, baii "

Pealkiri: Re: Leave It All Behind #1 Laup Jan 09, 2010 11:57 am

FAINT! u already know what I think about it.

Külaline

jajaaag,
lahe et sa teispoolsuselt mulle veel helistad ,

pead meeles jasärkki

nunnu,

( janüüd sa mõtled mida ma ajan onju,

) (mõtlemõtle, tuleb kasuks ^^ )

Külaline

/4

"Kuule, ole hea, ulata mulle mu telefon." laususin Kellyle, kui too pesust tuli. Tüdruk võttis kapilt mu heliseva telfu ning tõi selle minu juurde.
"Pane kõlari peale, mai saa praegu võtta ju" ütlesin taas tüdrukule, ise samal ajal vaevaliselt klambrit soengusse toppimas. Kelly tegi nagu õeldud ja pani telefoni kapile.
"Kuulen." ütlesin tundmatule.
"Tsau muska. " tundsin Chrisi hääle ära.
"No räägi."
"Seda, et ma ei saa täna teiega välja tulla." teatas Chris kurvalt.
"Miks siis ? Juhtus midagi ?"
"Ei, ei midagi olulist. Mul on lihtsalt tavaline külmetus."
"Sa oled haige ?! Tahad ma tulen sinu juurde ? Käin poest ka läbi ja.. " muretsesin poisi pärast. Kuid kui Kelly kuulis, et ma kavatsen mitte tulla hakkas tüdruk kätega vehkima. "Sa pead tulema !" sosistas ta käskivalt. "Palun noh, mine Chrisi juurde natuke hiljem."
"Eiei, ära minu pärast muretse eks. Pealegi, mai tahaks sind nakatada. " rääkis Chris, mille peale Kelly tarka nägu tegi ja andis märku, et ma poissi kuulda võtaks.
"Tavaline külmetus ei ole nakkav." vaidlesin vastu.
-köhh-"Kuule, ma pean minema.. helistan sulle homme. Onju. Tsauu !" ja enne kui ma vastatagi jõudsin, kostis kõlarist ainult tuut-tuut-tuut..
"Ma oleks su peaaegu maha löönud !" naeris Kelly kergendunult.
"Hmh.." muigasin hajameelselt. "Kas sulle ei tundunud Chris kuidagi.. teistmoodi ?" küsisin Kellylt.
"Ei, sa muretsed liiga palju."
"Nojah, see oli ilmselt haiguse pärast." viskasin kõik kahtluse raasud oma peast.

----
"Ütle mulle, miks mina nii närvis olen ?" küsisin Kellylt, kui kaubsi poole astusime.
"Võibolla ma nakatan sind ." vastas ta mulle.
"Haha, võibolla tõesti."
"Eii, aga päriselt. Ma lugesin kuskilt, et nii lähedased sõbrad nagu meie oleme, et siuksed võivad üksteisele oma tundeid edasi anda küll. Või noh, midagi sellist."
"Jajah, kindlasti." naersin ma ikka veel.
Mida lähemale kaubamajale jõudsime, seda kiiremini mu süda lööma hakkas.
"Sa ka kuuled, kuidas mu süda taob vä ?" küsisin Kellylt.
"Mkm, mu enda oma laulab juba niigi kõrvulukustavalt valjult." lausus tüdruk.
"Hei !" kuulsime eest kellegi hüüet. Juba oli Kelly mu kõrvalt läinud. Nüüd asus ta juba Joe embuses. Vaatasin neid ja ainult naersin. Kuid sel samal hetkel jõnksatas miski mu kõhus. Naer mu suult kadus. Vaikselt liikusid mu silmad armastajatelt kõrvale. Joest veidi tagapool seisis minust veidi vanem poiss. Ta tundus umbes Chrisi ealine. Kuid Chrisist ei mäletanud ma tol hetkel ainsamatki mälestust. Esimene asi, mille ma tema juures avastasin olid tema silmad. Mõelda vaid.. need olid PRUUNID!! Tema lokkis juuksed olid samuti pruunid. Ja poisi nahk polnud ka just kõige valgem. Ta nägi niivõrd imeline välja. Lausa jalust nõrgaks tegev. Paistis, et ma polnud ainuke, kes pilgu amelevatest noortest eemale viis. Poiss, kelle nimegi ma veel ei teadnud, vaatas mulle otse silma. Jäin justkui tardunult seisma.

Külaline

issand, nii armazz lõpp

, tee kähku uus Wink

Külaline

5/

"Inks, me lähme jäätist sööma. Tuled ka ?" küsiti mult. Vaikselt püüdsin pead Kelly poole pöörata aga silmad olid ikka kangekaelselt Tema juures kinni, kuigi Ta jutustas juba Joega. "Tuled või ?" küsis tüdruk uuesti. Seekord viisin ka pilgu koos peaga Kelly suunas.

"Eh, ma ei tunne ennast kuigi hästi. Lähen käin Chrisi juurest korraks läbi ning vean end siis koju. Loodetavasti sa pole vastu ?"

"mmh, no fain aga vaata et sina mingit grippi ei saa." lausus Kelly ähvardavalt.

"Muidugi, muidugi." püüdsin enda tähelepanu tüdrukul hoida.

"Ainult et, palun tutvu ennem poistega ära onjuh. Siis võid seda haigust jahtima minna." rääkis Kelly mu kõrva, hoides kinni mu õlgadest ja juhtides mind neile ligemale... Talle, ligemale. Hingasin sügavalt sisse ... tundsin ta meelierutavat lõhna .. ja pahisesin hiirvaikselt endast selle õhu välja, manades endale ette naeratuse, mis samahästi kui ise tekkis.

"Joed sa juba tead." naeratas Kelly oma imeliselt laia naeratust. Surusin poisiga kätt, mis peale tema mind enda embusesse kahmas. Tegin suured silmad ja vaid naeratasin õrnalt. Otsustasin haarata võimalusest Joega rääkida nii et Kelly ei kuule. "Ta on mu parimsõber.. kui ma näen teda kordki sinu pärast nutmas, nutad sina oma ilusa näolapikese pärast."

Oli tunda, kuidas Joe pingule tõmbus. Hakkasin naerma, püüdes mu üsna tõsiselt õeldud lauset naljaks pöörata. Patsutasin ta õlale ning tõmbusin taas Kelly kõrvale, Joele silma pilgutades. Poiss vaatas mińd veidi kartliku muigega ja väikese imestusega ta silmis.

"Inks - Nick, Nick -Inks. Nicholas on Joe vend." kepsutas Kelly mind Tema poole. Mu käsi värises, kui seda Tema oma juurde viisin. Loodetavasti Ta seda ei näind. Suren häbi pärast maha muidu.

"Hei," näitas poiss oma laia, valget naeratust. Õhku! Andke õhku! Olgu, sa pead talle nüüd vastama. Ta ju ootab.. Kõik on korras. Võta nüüd õhku juurde!! Kuule, sa tapad end ära! Pean ma ise su suu avama või ? Anna nüüd endale aru! Sa pead õhku saama! Järsku jõudis mulle kohale, ma tõesti pean hingama. Avasin suu ja haarasin liiga suure sõõmu õhust endale. Punastasin, fain. tegid meid jälle lolliks! Nii tore on su ego olla! Torises keegi/miski mu sees. Weird, huh !?! Puhastasin enda kurku ning püüdsin talle vastata.

"Hei," ütlesin sama. Hei ?? Muud sa ei suudagi ? Lihtsalt.. hei !? Gaad,

"Sa oled vist tõesti haigeks jäämas. Kas saadan su koju ?" Kelly katsus mu laupa, ise kulmu kortsutades.

"Ei, ei. Nii halb mul ka pole. Saan ise hakkama." naeratasin Kellyle ning tegin talle kalli. Ütlesin poistele tsau ning võtsin suuna Chrisi maja poole. Neist eemaldudes tundsin oma seljal põletavat pilku. Tagasi ma vaadata ei julgend, kuigi uudishimu oli suur.

-----------------------

Puhtalt viisakusest koputasin Chrisi uksele. Kuna ei kuulnud kedagi tulevat otsustasin ise sisse minna. Elutoas ei kohanud ma kedagi, samuti mitte köögis. Otsustasin järgmisena poisi enda tuppa minna. Avasin ta ukse ja avastasin ühe väga segamini voodi. Muigasin ning astusin tuppa sisse. Tegin voodi ära ja jäin teda sinna ootama. Kuulsin, kuidas ta dušši all oli. Kuid järsku peatati vesi ja arvasin ennast kuulvat naise häält.
"Eeeh, Chris ?" küsisin häälekalt. Kuulsin kobamist ning veidi aja pärast astus oma tuppa Chris, vaid rätik ümber.
"Mida sina siin teed ?" küsis ta.

"Sa pidid ju haige olema. Mõtlesin sind vaatama tulla." selgitasin oma kohalolekut.

"Ma olengi haige. Aga tunnen end juba paremini." naeratas poiss.

"Muide, mis naise hääl sul seal oli?" küsisin kahtlevalt wc poole vaadates.

"Emh, see.. ma laulsin lihtsalt." naeratas ta. Kas mulle tundub, või ta valetab ? hakkas jälle mu tüütu sisemine olend rääkima. Ignoreerisin teda täiesti. Tõusin voodist üles ning viisin oma käed Chrisi trimmis keha ümber.

Külaline

ülihea !!!!!
uuut