Living is not easy, with someone you hate...//7-9osa//Loe ja palun kommenteeri ka.

Külaline

Heip, olen seda juttu teises foorumis ka avaldanud.Päris alguses olen sellega.
Kui teile see ka meeldib siis avaldan siin ka seda edasi:D

Esimene osa.

(Nick)

Tahtsin avada silmi, kuid mingi riie aseteses tervel mu näol. Tundus nagu see oleks mul taha kuklasse kinni seotud. Ka käed ja jalad olid mul seljataha kinni seotud. Tundsin valu kõhus ja veel tugevamat valu peas. Läbi riide tungis mulle ninna tugev lehk, mis oli lausa õudne. Kuulsin auto häält ja loksumist. Mul oli tunne, et olen mingis sõitvas masinas, kuid ma ei saanud ka täpselt aru. Ja ma ei saanud aru ka sellest, kuidas ma siia sain, mäletasin ainult, kuidas me Joe ja Kevini ning Elvisega pargis jalutasime. "Joe...Kev!!" hüüdsin, kuid vastust ei tulnud. "Poiss on ärganud ja õigel ajal, heh...kohal oleme, peatage auto" kuulsin kuskilt poolt, et keegi räägib. Ma olin täielikus segaduses. Masin pidurdas, ukse paugud käisid ja kuulsin samme enda poole tulemas. Keegi avas luugi, ukse või ma ei tea, millegi igatahes avas. Mingid sõrmed tõmbasid mult räti silme eest. "Siduge ta lahti, kohe läheme majja" lausu mingi mustapäine mees. "Oled Sa ikka kindel, et me ta siia toome..." küsis keegi, kuid talle segas vahele mustapäine mees"Palju ma olen öelnud Sulle, et Sa ei küsi mult eales küsimusi. Kas Sa kahtled minus?" Selle peale see mees raputas pead. "Kas keegi teist siin kahtleb minus?" küsis ta juba kõikide käest. " Me ei kahtleks Sinus iial Tom" ütles üks jupats. Ta oli kohe tõsiselt lühikene. Nad jäid sinna veel vaidlema, kuni "Miks ma siin olen?" küsisin ja neile otsa vaatasin. Sain sellelt Tomilt rusikaga vastu vahtimist. See oli tõsiselt valus, tugev ja oigama panev löök. Isegi verd tuli. Ma ei lausunud enam midagi. "Sul ei ole õigust siin pärida. Saad aru? Hoia oma mulk kinni.!!!"Karjus Tom mulle. "Kuule, kas läheme?"küsis jupats tollelt röökijalt. "Mhm...Sa seal liiguta ennast ja tõuse.!!!" Seda ma tegingi. Püsti saades oli kari mehi minu ümber. Sain ka aru, et ma olin olnud auto pagasnikus. Mind tõugati seljast. Hakkasime liikuma. Vaikus kestis. Nad teadsis väga hästi vist oma plaani, et rääkimata tegutsesid. Suundusime kolmekorrulise maja poole, sellel majal oli kolm sektsiooni meie suundusime meile kõige lähemal olevasse esimesse koridorri. Kõndisim e keskmisele korrusele ja veidike pikemat kasvu mees, kui see jupats oli, keeras võtmega ust lahti. Mind lükati ka sisse. Suunati mingist lühikesest koridorist taha tuppa. Pime oli igal pool, ainult koridori tuli põles. Mind lükati järjekordelt ühte ruumi ja kukkusin vastu voodit.
See mustapäine mees tuli siia, minu juurde, võttis oma suure käega mu lõuast kinni " Tead, kuula nüüd. Ja ära hakka üldse midagi pärima. Vastuseid Sa ei saa. Sa jääd siia. See on mu tütre korter. Ta läks täna klassiõdedega kinno kooli lõppu tähistama. Jätan Su siia, sest ma ei leidnud paremat kohta. Sa oled oma kodust ikka si*aks kaugel ja põgeneda ei ole Sul mõtet. Ning, kui mu tütar tuleb, siis ei sõnakestki minust. Ta on mulle kõige kallim siin ilmas ja ma ei taha, et ta mu teisest poolest teaks. Pluss, kui Sa tahad, et inimestega, kes Sulle kallid, korras oleks, siis mõtle mingi muu jutt välja, miks Sa siin oled" Jäi vait ja lahkus. Sammud kaugenesid. Tule panid nad kustu. Jäin pimedusse. Kuulsin, kuidas ust lukku keerati ja see järel ma mõtlesin, aga ühtegi mõtet ei tulnudki. Ma ei saanud absoluutselt millestki aru. Ma lihtsalt jäin sinna nutma. Kuigi lõi mulle pähe järsku, kus Joe ja Kev olla võivad. Nutsin ja äkki kuulsin, kuidas keegi lauldes ust lahti keerab......

Teine osa.

Nutsin ja äkki kuulsin, kuidas keegi lauldes ust lahti keerab......

(Kelly)

Avasin ukse, sulgesin selle enda järelt ja laulsin edasi. Mul nii või naa ei olnud kedagi kodus. Võtsin jope seljast ja paksud püksid jalast. Õues oli ikka kohutavalt külm. Liikusin üpris aeglase sammuga oma toa poole ja tirisin juba viimast pluusi seljast. Jõudsin oma toa ukseni, mis oli veidike lahti jäetud, kuigi enda mäletamist mööda panin ukse korralikult kinni. Lõlitasin tule põlema ja kiljatasin. Katsin ruttu oma ülaosa pluusiga ja jooksin minema, esikusse, vaatasin peeglisse, vaatasin ise endale silma" Ära nüüd nii hulluks ka mine. Ougaad, mis nüüd teha...Nick Jonas minu magamis toas, verisena. See oleks võinud vähemalt Joe olla. Ahh...Kuidas ma saan nii öelda. Kurat siis tema, loodan, et see oli ainult ettekujutlus..." arutasin ja vihastasin sela omaette kuni"Ma kuulen küll, Sa võiksid mulle ikkagi appi tulla!"hõikas ta tagatoast. Ongi päris, mõtlesin. Tormasin kiiruga elutuppa, võtsin alumisest sektsiooni kapist esmaabikarbi ja jooksin tagasi taha tuppa.

(Nick)

Sealt ta tuligi ja nagu ma aru sain oli see selle Tomi tütar. Blondide juustega ja pikemat kasbu ning mõnusalt sale. Silmad olid tal jube suured, aga arvan , et need on praeguse olukorra tagajärg. "Mis juhtus?,Miks Sa siin niimoodi lamad?"küsis ta oma pisikeste huultega. Mis mul muud vastata oli"Ära seda praegu päri, aita mul end korda saada, siis räägin, okei??" Ta noogutas ja avas karbi. Silmad olid tal siiamaani suured ja nägin, kuidas ta mind vahepeal oma tegutsemise vahelt silmanurgast piilus. See oli isegi suhteliselt naljakas. Kui see oleks siia olukorda sobinud, siis oleks ma naernud, aga praegu ei olnud selleks õige aeg. "Kas Sa kõndida saad?"küsis ta. "Mhm, mis Su nimi muidu on?" "Kelly, lihtsalt Kelly."vastas ta ja me tõusime...Vannitoas aitas ta mul näo puhastada ja hakkas rääkima"Kuule, kui Sa tahad, siis võid siia jääda, teen Sulle diivanile aseme ja Sa võid pesema ka minna, üleni ma mõtlen ja siis ma võin Sulle oma vanema venna riideid anda, ta kolis ära, aga osad ta asjad on ikka siin, ma võin poes käija seni ja Sulle hambaharja tuua ja siis süüa ka midagi. Kapp on vist päris tühi. Mida Sa arvad?" kogu jutt tuli ta suust suure vurinaga ja ta ise värises, kuid ta silmad olid nüüd enam-vähem normaalsuuruses. See oli ikka vist iiga suur shokk tema jaoks, mind sealt niimoodi leida. Valisime mulle riided, Kelly läks poodi ja mina pesema...

(Kelly)

"Ma olen tagasi!"hõikasin ja vannitoast tuli ka just Nick välja. Mul oli tunne nagu mu kallis venna oleks kodus ja ma ei oleks üksinda, aga see oli ainult Nick. Mulle ei meeldi eriti Nick. Miski tema juures on häiriv minu jaoks. Ma ise ka ei tea mis , aga miski on seda ma tean......

Kolmas osa

(Kelly)

"Ma olen tagasi!"hõikasin ja vannitoast tuli ka just Nick välja. Mul oli tunne nagu mu kallis venna oleks kodus ja ma ei oleks üksinda, aga see oli ainult Nick. Mulle ei meeldi eriti Nick. Miski tema juures on häiriv minu jaoks. Ma ise ka ei tea mis , aga miski on seda ma tean......

Nick aitas mul toidukoti kööki viia. "Kas Sa pannkooke sööd, me võiks ju pannkooke teha?"küsisin. "See sobib. Sa oled liiga lahke. Mõni oleks ammu mulle jalaga tagumikku virutad ja uksest välja löönud."ütles Nick. Muigasin ainult selle peale ja lisasin "Peseme käed ära ja siis saame hakata tainast tegema. Ma ei võtsin aind selle pulbri, mis tuleb veega või piimaga segada ja siis pannile panna. See on lihtsam ja kiirem." Nick oli sellega nõus, ta oli üldse kõigega nõus, mis ma ütlesin. Imelik natukene, aga, mis teha. Võtsin kausi ja Nick oli juba selle pulbriga valmis"Ma võin ise segada. Siis ma ei vahi niisama." "Kui Sa tahad" vastasin. Ausalt öeldes ma ei olekski ise viitsinud teha....
Tainas sai valmis. Kogu töö oli Nick ära teinud, kuigi mis töö see ka on nii lihtsalt asja kokku mätsida. Vahet ei ole. "Mina küpsetan, Sina tegid niigi selle taina. Sa võid istuda seltsiks olla. Sa ju pididki rääkima mulle, kuidas Sa siia said."

(Nick)

Oupagan, mis ma talle ütlen, ma ei ole selle peale mõelnudki. Ougaad. Nii või naa pean talle valetama, kuigi ma seda teha ei tahaks, mul ei ole midagi muud ka teha. Siiski"Kus ma üldse olen. USA´s. Siit vaade küll eriti ameerika moodi ei tundu" üritasin teemast mööda hiilida ja samal ajal mõelda, mida rääkida. "Kas meie Eesti näeb halvem välja, kui teie Ameerika?" küsis ta vastu. "Ma olen Eestis???Liiga kaugel kodust" küsisin veel oma korda vastu. "Kus siis Kevin ja Joe on??", mõtlesin omaette. "Mida Sa ütlesid?" lõi Kelly mu mõttemulli katki. "Ahh, ei midagi....Palju Sa neid teha kavasted, ma küll ei plaaninud nii palju süüa." kapi peale oli tekkinud juba suur kuhi maitsvaid pannkooke. "Ega see on viimane, tainas ongi otsas, kas me tahame maasika või õunamoosi?" uuris ta. "Ma sooviks õuna" vastasin. See oli üks esimesi vastuseid meie vestluses.
Sõime, panime nõud nõudepesumasinasse, tegime teed ja istusime teleka ette.

(Kelly)

"Noh, kas nüüd räägid, kuidas siia said. Katsu aind mööda hiilida. Ma tahaks ikka teada saada."see oli vist ülbelt öeldud, aga mida ta siis keerutab niimoodi. "Ma jooksin kodust ära!"tuli kiirelt ja valjult. Hakkasin suud lahti tegema, kuid "Ma jooksin kodust ära, jooksin parkki ja siis seal olid mingid mehed, kes tulid minuga rääkima. Vähemalt alguses tundus....

Neljas osa

(Kelly)

"Noh, kas nüüd räägid, kuidas siia said. Katsu aind mööda hiilida. Ma tahaks ikka teada saada."see oli vist ülbelt öeldud, aga mida ta siis keerutab niimoodi. "Ma jooksin kodust ära!"tuli kiirelt ja valjult. Hakkasin suud lahti tegema, kuid "Ma jooksin kodust ära, jooksin parkki ja siis seal olid mingid mehed, kes tulid minuga rääkima. Vähemalt alguses tundus....

...Edasist ma ei mäleta."Ja see oligi kogu tema jutt ning ma peaksin seda uskuma. Loodab liiga palju. "Miks Sa siis ära jooksid?" küsisin, kuid ta langetas pea ja ja ei vastanudki enam midagi. Ma tahtnud enam küsida ka. Vahetasin telekal kanalit, mingi kino õhtu käis kuuest ja ma jätsin selle käima. Mingi Silent Hill tuli sealt. Igatahes olin ma seda varem ka näinud ja see ei pakkunud mulle enam huvi. Meil oli seal ikka tore, mõnus, väga piinlik vaikus. "Miks me siin niimoodi istume nüüd?"küsisin. Nick võpatas selle peale. Oli vist väga oma mõttese jäänud. "Ma..ma ei tea...Mul ei ole midagi rääkida ka..." lausus ta. Oi, kui andekas vastus, anna minna. "Miks Sul siis vanemaid kodus ei ole? Oledki siin niimoodi üksinda?" uuris ta. Pole tema asigi see, aga vahet ei ole. Ma võin ju vastata"Mu ema on surnud, ta oli seal New Yorgi kaubanduskeskuses, kui terroristid ründasid..." "Tunnen kaasa."ütles ta, kuid ma ei lasknud sellel ennast segadagi"Minu isa käib pidevalt mingit äri välismaal ajamas. Teda pole kunagi kodus. Isegi jõulude ajal ei suvatse ta koju tulla, ütleb, et tal on tähtsad töö asjad, mis mul muud teha, kui seda uskuda ja vend elab juba oma elu. Vastasin ta küsimusele pikalt. Samas tuli mul jälle peale see tunne, et keegi minust ei hooli ja, et mul ei ole mitte kedagi, kellele toetuda. Mul tuli pisar silma."Kuule, ära nüüd nii kurvaks ka muutu"Istus ta minu kõrvale ja pani oma käe mu õlale ja lükkas mind enda vastu. Mu pea langes otse ta õlale. "Kunagi saab ikka ju kõik korda"ütles ta. "Mhm...Rõhutame sõna kunagi" selle peale ei olnud tal midagi öelda. Tõusin "Ma lähen otsin Sulle voodipesu ja siis Sa seni võid valida mu venna riietest endale midagi selga. Eks?" Ta noogutas ja tõusis ka, läks riideid endale vaatama. Mina läksin tema jaoks voodipesu koridori kapist otsima. Selles helepruunis koridori kapis olid meil üldse kõik asjad, mida koguaeg vaja ei olnud: voodipesud külalistele, talveks mütsid, sallid, käpikud, sõrmikud, soojad püksid ja mu vana kaisukaru, kellel olid silmad peast ära, lihtsalt nööbid, mis tal nendeks olid tulid ära, see on mulle kõige kallim asi mu mänguasjadest, aga enam ma nende mänguasjadega ei tegele ja nii ongi enamus asjadest siin kapis. Hakkasin voodilina, padja ja teki poole ulatudes mõtlema, et on see Nick ikka imelik küll. Leian ta oma toast ja siis tal on öelda ainult, et ta jooksis kodust ära. Nii või naa on sellel tüübil mingi muu põhjus. Ma kohe ei salli teda, aga ennem, kui ma isale ei ole rääkinud, mis toimub, ma teda ära ka ei lase...

Viies osa

Hakkasin voodilina, padja ja teki poole ulatudes mõtlema, et on see Nick ikka imelik küll. Leian ta oma toast ja siis tal on öelda ainult, et ta jooksis kodust ära. Nii või naa on sellel tüübil mingi muu põhjus. Ma kohe ei salli teda, aga ennem, kui ma isale ei ole rääkinud, mis toimub, ma teda ära ka ei lase...

(Kelly)
Sealt ta tulebki. Minu kalli venna riided, kuid, mis kallis ta ikka oli, jõulude ajal ei raatsinud siiagi tulla. Minu jõulud möödusidki naabripoisiga filme vaadates. Oi, kui tore ikka. Lausa nutma ajab. "Ma otsisin Sulle just voodipesu, võta!" ütlesin ja ulatasin talle padja, teki, voodilina ja kaisukaru, silmateta lisasin ka juurde. Kõik asjadest peale kaisu olid roosad. Väike parandus ERKroosa. Lausa silmadele hakkas. "Nii roosa" lausus ta. "Juhtub ikka, ma ei leidnud muud." vastasin ja selle peale ta ainult noogutas ja ma lisasin" Teed ikka ise endale aseme või pean ma ise tegema?" "Ma teen ise"vastas ta ja jalutas minema, erkroosa voodipesuga. Hahhaa...See oli ikka naljakas. Ma ei oskagi tema nägu kirjeldada, kui ta aru sai, et see kogu roosa värk on tema jaoks. Juhtub ikka. Muidugi oli mul kapis muid värvivariante ka, aga minu arust ei ole see tüüp neid väärt. Ja pealegi, lõbus vaatepilt, kui ta roosas magab. Oleks pidanud talle roosad ööriided ka sokutama, aga deem, ma ei jõudnud. Kuid...Ma jõuan midagi muud teha.

(Nick)
Olingi endale aseme valmis teinud. Mul oli selline tunne nagu mu silmad kohe sulguvad. Esiteks mu silmad olid väsinud, pluss see roosa voodipesu, see oli tõsiselt erk kohe. Pugesin sängi ja hakkasin seinalt tuld kustutama, kui tuli Kelly" Ma tõin Sulle läpaka, kui Sa peaksid tahtma arvtutis olla. Igaksjuhuks ja telekat võid ka vaadata ju. Sa ei pea kohe magama jääma. Ega hommikul ei tule keegi Sinu und segama. Mul on homme muusikakool kell 8 ja ma olen kuskil kümneni ära ja Sa saad rahulikult magada. Eks?" rääkis ta jälle pikalt ja laialt oma kavala näoga."Siis on hea, ma tahaks tegelikult rahulikult magama jääda nüüd"ütlesin talle, kuid see võis kõlada nagu, et tõmba lesta või käi ära. "Head ööd siis" ütles ta, mis muud kui "Head ööd Sullegi" vastasin. Ta läks ära ja ma kustutasin tule, panin pea padjale ja mõtlesin, et on ikka imelik tüdruk küll, koguaeg nagu, ah vahet pole nii või naa asi on selles, et me oleme võõrad ja me ei tunne veel üksteist nii väga. Ja juba ma tundsin, kuidas uni ründab ja jäin magama.

(Kelly)

Oeh...Päike paistab aknast sisse. Võtsin teki pealt, vaatasin kella...Ougaad juba poole pärast kaheksa. Ruttu tõusin voodist. Tõmbasin oma mustad teksad jalga, käsnakalle T-särgi, valge dressika veel peale, lillelised sokid jalga ja minek. Oma toast välja tõtates tuli meelde, et telefon ja empekas ka kaasa, pluss mu basskitarr. Tormasin vannituppa. Gaash, mu kustripsmete ja hammaste pesemine ja kõik mu võttis peamise aja. Kell oli juba 15 pärast kaheksa ja viie minuti pärast ootab Raino ja ta ema mind all. Esikus tõmbasin ruttu õueriided peale ja silm jäi seisma diivanil oleva roosa pusserduse peale. Mees on ikka, ah, ma ei tea, kuidas on võimalik ööseks maha kukkuda. Diivanile oligi jäänud ainult voodipesu, ise oli ta diivani ees maas. Mina teda ka ei ärata, las naudib Eesti korteri põranda luksusi. See oli naljaks vaatepilt. Käsi oli tal diivanil ja ise maas. Naersin seal vaikeslt ja äkki käis koputus, avasin ukse ja "Tuled Sa juba?" küsis Raino sisse kiigates samal ajal kui ma oma ketse jalga toppisin." Mis mees Sul veel kodus on?" "Pole Sinu asi ja hoia oma suu selle kohapealt üldse kinni. Läheme ka juba?" küsisin sellelt uudishimulikult nirgilt. Hahha...Raino on päriselt ka jumala nirgi nägu. Mis teha, aga ta on hea sõber. Panin ukse meie järelt kinni ja tegime minekut.

(Nick)

Tegin silmad lahti ja nägin diivani alust. Kellegi lehmamustriga sussid olid seal. Sain aru, et olen maha kukkunult oma asemelt. Hakkasin tõusma ja " Ossa kurat" hõikasin. Lõin pea vastu lauda ära. See oli valus. Kukkusin tagasi ja tõusin uuesti. Seekord vaatasin, kuhu oma kupli topin. Kobisin nii öelda oma voodisse tagasi, lamades nägin otse ees seinal kella, mis näitas pool üheksat. Pöörasin pea seina poole ja jäin uuesti magama...

Loodan, et meeldib ja avaldage arvamust:D:D

WOOOOOO, I love it!

Külaline

hea
kuna järgmine

hea jutt!

Külaline

Kels Hehhee...Tore, kui Sulle meeldib:D
Miley123123 Siis on hea kui hea on....Ma ei tea täna äkki.
Krissu Tänud

Külaline

täiega hea.
kiirestu ut!

Külaline

stella Kohe saad uut. Tänud.

Väike osa, tean, loodan, et jääte rahule

Kuues osa

(Nick)

Tegin silmad lahti ja nägin diivani alust. Kellegi lehmamustriga sussid olid seal. Sain aru, et olen maha kukkunult oma asemelt. Hakkasin tõusma ja " Ossa kurat" hõikasin. Lõin pea vastu lauda ära. See oli valus. Kukkusin tagasi ja tõusin uuesti. Seekord vaatasin, kuhu oma kupli topin. Kobisin nii öelda oma voodisse tagasi, lamades nägin otse ees seinal kella, mis näitas pool üheksat. Pöörasin pea seina poole ja jäin uuesti magama...

(Kelly)

Viskasin oma jaki arvuti laua taga oleva lilla riidega toolile ja vaatasin, et Nick ikka magab, kell oli 12 päeval. Mind ei huvita, oma asi , et magab siin. Võtsin esikukapist patareid. Ja panin need pulti. Nickile ma küll eile õhtul jätsin puldi teleka vaatamiseks, aga patareid võtsin ära. Ei teagi, kas ta üritas vaadata. Loodan, et üritas. Lülitasin teleka sisse ja panin MTV-ele. Kuradi nõme, et see Euroopa oma tuli, ma igatsen täiega Martinit teleekraanil näha, kuid, mis teha, kui mingid tropid Eesti oma ära panid, kaotasid või, mis iganes. Lõpuks tuli kanal ette ja Jonas Brothers oli seal. Mingi intervju, panin heli põhja, et paremini aru saaks. Siis, kui keerasin heli vaiksemaks, kuna läbi sai. Deem kirbu intervjuud, alati on need nii väikesed. Just kui sain heli maha keerata, küsis ta järsku " Sa olen meie fänn?"ja ma ehmusin. Ougaad..."Sa oled mingi lollakas, et mind ehmatad?"ta ainult naeris. Oleks tahtnud vastu vahtimist talle anda, ma kohe ei salli teda. Lollakas."Oled siis?" küsis ta uuesti. " Ja kui olen, siis mitte Sinu pärast."vastasin ülbelt. Vägagi ülbelt. Nii ülbelt, et lausa imelik hakkas kohe iseendal. Selle peale ei olnud tal midagi öelda. Tuli istukile ja " Mis sealt telekast tuleb?"küsis. "Ei näe vää? Muusikat ju."eriti hea küsimus. Üritab siin suhelda, aga ei õnnestu ja ei hakka õnnestuma ka. "Miks sa nii vihane oled?"küsis ta jälle. "Et Sul midagi küsida oleks, mida Sa pärid? Läheme hommikust sööma."

(Nick)

"Okeih" tõusime ja ma mõtlesin, et mis mõttega ma üritan ma temaga üldse suhelda. Mingi enda arust andekas suure egoga pubekas, kes peab heaks minuga möliseda. Ahjaa...Tomi pärast....

Õhtu poole, kella üheteistkümne ajal. Nick vaatab telekat. Põhiliselt välismaa kanaleid, sest Eesti keelest ta aru ei saanud. Kelly oli Rainoga õue läinud.

(Nick)

Kuulsin kuidas Kelly ukse avas ja selle pauguga sulges. Kuulsin veel suurt nuttu ja tunda oli, et kõik ei ole päris korras. Ta nuttis ja võttis jalanõusi ära "Mis juhtu?" küsisin, ma ei saa ju niisama ka seal vahtida. "Mis see Sinu asi on, mis mul juhtus?"ütles ta läbi nutu ja jooksis ära taha tuppa. Tõusin ja mõtlesin, et kas läheks vaataks, mis tal viga, kuid siis istusin tagasi, heitsin oma roosasse voodisse ja jäin magama. Panin tule ka kustu ennem.

hea jutt!
Kirjuta edasi..

Külaline

Tänud. Kindlasti kirjutan:D

Külaline

Vabandust, et topelt.

Siin siis kõik 7-9 osa.
Lugege ja kui loed, siis palun kommenteeri ka.

(Nick)

Kuulsin kuidas Kelly ukse avas ja selle pauguga sulges. Kuulsin veel suurt nuttu ja tunda oli, et kõik ei ole päris korras. Ta nuttis ja võttis jalanõusi ära "Mis juhtu?" küsisin, ma ei saa ju niisama ka seal vahtida. "Mis see Sinu asi on, mis mul juhtus?"ütles ta läbi nutu ja jooksis ära taha tuppa. Tõusin ja mõtlesin, et kas läheks vaataks, mis tal viga, kuid siis istusin tagasi, heitsin oma roosasse voodisse ja jäin magama. Panin tule ka kustu ennem...

Seitsmes osa

(Nick)

Avasin oma silmad suure paugu peale. Uks vist oli selle põhjuseks. Tõusin istukile ja nägin Kellyt seal askeldamas. Ikka tundus ta mulle sama kahtlane kui eile õhtul, kui ta nuttes koju tuli. "Hommikust" laususin, kui ta esikus suure peegli ees, mis ulatus maast laeni, oma juukseid kammis. "Hommikust" kuulsin ka vastu. Imede imeks, siit ei tulnudki mingit nähvamist. " Nick, ma lähen linna, bussiga, buss läheb varsti ja ma tulen lõunasega tagasi. Kas Sa äkki tahad midagi poest?" küsis ta, aga otsa ta mulle ikka ei vaadanud. Samal ajal üks mu mõistuse pool ütles, Nick midagi on valesti ja samas teine pool ütles, kõik on korras, tüdruk ise tead. Hah, see oleks nagu, et ühel õlal on ingel ja teisel saatan ise. Siiski ma jäin oma otsuse juurde, et ma ei hakka midagi talt pärima, räägib ise kui tahab, kui tal üldse midagi viga on. "Nick, kas Sa siis tahad midagi?" küsis ta uuesti ja juba valjema häälega. Ma olin oma mõtlemisega vist pika peale jäänud. " Ma ei tea...Mul ei ole midagi tahta...vist. Diiet Kokat võiksid tuua" vastasin. "Okei, ma siis lähen. Tsau" ütles ta. Kelly oli juba riidesse saanud. Õue riietesse. "Tsau jah." Vastasin talle. Läkski. Tõusin, et minna kööki ja teha endale üht sooja mõnusat auravat hommikust kohvi. Ma kohe tundsin, et olen seda väärt.

"Hei!" ütles ta uksest sisse astudes ja vaatas mulle esimest korda otsa tänase päeva jooksul. Lisaks, esimest korda ma nägin tema siirast tütarlapse naeratust. "Tsau" ütlesin ja läksin võtsin tal kotid käest, need ei tundunud väga kerged. Samal ajal kui talt koyid käest võtsin, tundsid ta külmi käsi"Tahad ma teen Sulle sooja teed, Su käed on päris külmad. Ei ole hea praegusel ajal haigeks jääda." noo peab tunnistama, et silma vaadates talle nägin ma nendest peeglitest kaht asja-sõbralikkust ja samas ka kurbust. Ta sai vist aru, et olin talle liiga kauaks silma vaatama jäänud. Kelly langetas pilgu ja ma pidin meid sellest hetkest päästma. Võtsin toidukotid " See riidest kott on minu. Ostsin endale midagi." ütles ta. Ma olin juba kööki jõudnud. Tegin koti lahti "Sweet, oujeaahh...Diet Coke..Muahh..Kaua ma Sind igatsesin..." rääkisin oma ette ja kuulsin kuidas ka Kelly esikus mu üle naeris. "No mida Sa irnud plika...?" küsisin ja vaatasin naeratades teda. "Niisama" püüdis ta läbi naeru öelda ja ta läks oma asjadega enda magamistuppa. Naljakas oli see hetk hetkel. Mhh...Alles eile ta nähvas ja alles ta...Vahet ei ole ja nüüd, nüüd on nagu kõik paigas. Samas ma ei usu, et kõik korras on. Vaatasin aknast välja. Eestimaa talv on ikka super. Kui ükskord see jama otsa saab ja ma oma vennad ka üles leian, siis ma pean nad siia tooma. See on lihtsalt hämmastav. Taevasinisel taustal lumised, jäätunud puuoksad ja neid paitab talvine soe päike. Lummav värk, ma ütlen. Jällegi lõhuti mu mõttemull. Keegi tormas uksest sisse, ilma koputamata ja see oli " Joe, mida...Mis Sa siin teed?"....

Taevasinisel taustal lumised, jäätunud puuoksad ja neid paitab talvine soe päike. Lummav värk, ma ütlen. Jällegi lõhuti mu mõttemull. Keegi tormas uksest sisse, ilma koputamata ja see oli " Joe, mida...Mis Sa siin teed?"....

Kaheksas osa

(Nick)

"Mul ei ole aega, igatahes..." ja ta hakkas kuhugile jooksma, teadmata ise ka kuhu. Läksin tema juurde, võtsin tal natist kinni ja tirisin elutuppa"Mis Sul arus on mees? Rahune maha." Siiamaani ta hingeldas, nägu punane otsas, silmad segadusest suured ja vaatas mulle otsa. "Kus see tüdruk on? Ma pean..."tõusis ta ja ma tirisin teda jälle tagasi. "Mis toimub? Keegi on igatahes mulle selgituse võlgu, tead seda? Kus Sa olnud oled? Kus Kevin on?"küsisin talt ja järsku tegi ta äkilise liigutuse ja hakkas tormama, ilma, et kavatseks mulle vastata. Pöörasin ruut ümber, Joe suunda, nägin elutoa sissepääsu juures Kellyt, Joe tormas tema poole. Automaatselt tõmbasin ta kättpidi tagasi ja "Kelly, mine taha tuppa. Seniks kuni siin rahulikumaks läheb. Eks?" ütlesin talle ja see ei olnud enam mingi palve vaid käsk. "Nojah" Ja ta lonkis suhteliselt ükskõikselt minema.

"Joe, mis Sul viga?, mis Sul Kellyst?" küsisin Joelt, samal ajal rahmeldas ja üritas mu haardest lahti saada. " Ma ei saa...Ma ei tahaks seda teha, aga Nick saa aru..." ütles ta. "Millest ma aru pean saama?"küsisin"Mis kurat siin toimub? küsisin veel vihasemalt. Ausalt öelded on see kogu jant juba kopa ette visanud. "Kuula siis...Samal ajal, kui Sina ära kadusid, oli kodus igavene kaos... Per*se tüüp, kas Sa mõistad? Nad lasid Frankie maha, isa ka...Ja isegi Sinu kuradi Elvise, Mida ma tegema pean.? Nad lasevad ema ka maha......

Samal ajal õues, maja taga.

(Anne)

"Liisu...Aii" sain ma mingi põõsa oksaga. "Mis on? Paremat kohta ei leidnud kui põõsas?" küsis ta."Nagu siin oleks valikut. Inimesed ei tohi meid märgata ju...Me lihtsalt peame saama tõendeid, et Nick Jonas siin on, eks?" üritasin selgeks talle teha, kui vajalik meie töö on. "Anne, kuule, Sa oled ikka hea jobu küll, oleks ma teadnud, et see selline teene on, siis ma ei oleks appi tulnudki."sosistas ta mulle kõrva, kuna mingi vanamees kõndis meist mööda."Arvas, et ta kuulis meid, Mari-Liis?"küsisin veel sosinamal häälel vastu "Ma ei usu...Üüü..Joe ka seal.."Ütles Liisu meelitaval häälel. "Kus?"tõusin kiirelt ja sama kiirelt tõmbas Liisu mind põõsasse tagasi ka.

Samal ajal Kelly toas

(Kelly)

"Mida asja siin toimub" laususin vaikselt oma ette ja liikusin akna poole. Vähemalt on Joe siin. Ma arvasin, et kui kohtun temaga kunagi siis niimoodi ikka, et mul ei teki tunnet, et ma peaksin põgenema. Piilusin ribide vahelt maja taha ja nägin kahte paari jalgu põõsast välja ulatumas...

Üheksas osa

(Kelly)

Mõtlesin, et kes need olla võivad. Siis, ha , Anne kargas välja sealt. Mu esimene mõte oli ruttu elutuppa minna ja poistele öelda, samas Nicki käskis siin olla, kui omakorda on see, et see Anne on ka hea värd, igast asjast tal vaja pilti saada. Ime pole kui meie akna taha tuli pildistama. Plika suunaski oma kaamera meie elutoa poole. Läksin siiski telekatuppa.

"Nick, Joe, tõmmake kardin ette. Maja taga on paparazzo või kes need pildistajad ka ei oleks, igatahes, mis te vahite mind veel?" õiendasin nendega ja nemad ei liigutanud ka mitte. Imelikud inimesed. See on ju nende enda huvides. Tegin seda ise. "Kelly, Sa pidid..."hakkas Nick ütlema kuid "Kuulge ma jään ka siia."küsis Joe vahele. "Mida iganes?Ausalt öeldes.."alustasin vaikselt "Mida kuradit te mu korterist otsite, algul Nick, siis nüüd Sina, Joe, ah?"lõpetasin juba poolkisades ja vihase häälega. "Asi on selles, et vaata..."hakkas Joseph seletama, kuid "Jää vait"hõikus Nick vahele.

"Mina lähen igatahes oma tuppa magama. Head ööd. Tehke mis tahate."ütlesin neile ja läksin minema. Mõnes mõttes no ma ausalt ka arvasin, et Joe Jonasega kohtumine on huvitavam, põnevam kui see hetkel oli. Enne oma tuppa jõudmist läksin vannituppa hambaid pesema.

Nühkisin oma hambaid ja järsku tuli meelde, kui ma olin pea kolmene, kui venna mind korralikult kikusid pesema õpetas. Korralikult, ringikujuliselt nagu peseks aknaid...Hahha.Hakkasin omaette naerma ja oeh. Loputasin suu, tegin näo puhtaks...

Samal ajal elutoas

(Nick)

"Joe"küsisin. "Mis on? Ma ei või siis siia jääda. Ma ei oska siin pärapõrgus lehma ka üles otsida" vastas ta. "Mis lehma?"pärisin, suht kahtlane vabandus enda jaoks tal. "See oli ainult, ainult mu oma väljend, nutikas, mis?" ütles ta oma tarka nägu tehes. See oli nii ego nägu. Anna otsad noo. "Oled ikka loll küll, oota siin" ütlesin ja läksin taha tuppa Kelly juurde.
___________________________________________________
Loodan, et jääte nende osadega rahule ja tõsiselt avalda oma arvamus, isegi kui see on negatiivne vms.
Tänud.

Hea jutt!
Uut... !

Külaline

ma kukun kohe toolilt maha. niihea noo.
uuut !!

Külaline

Tähh teile kallad.